Piirialane isiksushäire

Piirialane isiksushäire (inglise keeles borderline personality disorder, lühend BPD) on isiksushäire, mida iseloomustavad ebastabiilsed suhted teiste inimestega, ebastabiilne minapilt ja pidevalt muutuvad emotsioonid. Piirialase isiksushäirega inimest kutsutakse ka emotsionaalselt ebastabiilseks isiksuseks ja ebastabiilseks isiksuseks. Selline inimene käitub tihti ohtlikult ja võib ennast vigastada. Inimene võitleb kroonilise tühjusetundega ja kardab, et teda hüljatakse. Inimene võib kalduda sõltuvusainete tarvitamisele, depressiooni ja söömishäiretesse. Sümptomid võivad tekkida näiliselt tavalistest sündmustest. Kümnel protsendil haigetest esineb enesevigastamist. Nad esitavad teistele enesetapuähvardusi.[1] Ligikaudu 10% vastava isiksushäire all kannatajatest sureb enesetapu läbi.

Isiksushäireid iseloomustavad püsivad ja sügavad käitumismustrid, mille tõttu inimene käitub pikema ajaperioodi jooksul eri olukordades väga jäigalt ja ühetaoliselt. Need käitumismustrid takistavad edukat ja paindlikku kohanemist igapäevaelu nõudmistega. Isiksushäirega inimese käitumist eristab teistest see, et reaktsioonid kalduvad oluliselt kõrvale selle kultuuri keskmise inimese viisist tajuda, mõelda, tunda ja suhelda.

Piirialast tüüpi isiksushäiret iseloomustab emotsioonide intensiivsus ja ebastabiilsus. Diagnoosiga inimese meeleolu võib muutuda äkki ja rahunemine on väga keeruline. Tugevaid emotsionaalseid reaktsioone soodustab piirialase isiksushäirega inimestele omane äärmuslik mõttelaad, mille kohaselt on asjad sageli ainult kas mustad või valged, kõik või mitte midagi. Nende hinnangud nii endale kui teistele on jäigad ja karmid ja nad peavad kas ennast või teisi "väga heaks" või "väga halvaks" ja see arvamus kõigub pidevalt. Ka enda kohta pole ta kindel, kes ta on. Piirialast tüüpi isiksushäiret iseloomustabki tühjus ja segadus iseenda osas: ma ei tea, kes ma olen ja kuhu ma kuulun.

Äärmusliku mõttelaadi tulemusena vallanduvad inimesel intensiivsed emotsioonid väga paljudes olukordades. Sageli on piirialase isiksushäirega inimese suutlikkus emotsioone välja kannatada väga madal. Ta üritab oma emotsioonidega toime tulla impulsiivsete lahendustega: uimastite tarvitamine, riskantsed seksuaalsuhted, liigsöömine, konfliktid, teiste süüdistamine, enesevigastamine, enesetapukatsed. Impulsiivsus võib väljenduda ka sagedastes töökohtade või töövaldkondade vahetamises, elueesmärkide või elukohtade vahetumises.

Emotsioonide düsregulatsiooni tõttu võib piirialase isiksusega inimene teises olukorras või konflikti järel aga kogeda erakordselt sügavat tuimust ja tühjust. Ka tühjusega ei oska ta sageli muud teha kui end vigastada, mis omakorda teravdab suhteid teistega.

Piirialast tüüpi isiksushäirega inimeste paari- ja sõbrasuhted on sageli väga intensiivsed ja ebastabiilsed. Inimene võib püüda äärmuslikel viisidel hülgamist vältida.

Ebastabiilne isiksushäire muuda

RHK-10 liigituse järgi kuulub piirialane isiksushäire ebastabiilse isiksushäire hulka koos impulsiivse isiksushäirega. Nende kahe ühiseks tunnuseks on impulsiivsus ja enesekontrolli puudulikkus. DSM-IV liigituse järgi nimetatakse mõlemat varianti piirialaseks isiksushäireks.

Impulsiivset tüüpi ebastabiilse isiksuse tunnused muuda

Juhtivaks jooneks on emotsionaalne ebastabiilsus ja vähene impulsikontroll. Tavalised on vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale.

  • märgatav kalduvus käituda ootamatult ja tagajärgi arvestamata;
  • kalduvus riiakusele ja tülitsemisele eriti siis, kui impulsiivset käitumist takistatakse või taunitakse;
  • kalduvus viha- või vägivallapursetele võimetusega kontrollida neist tulenevaid käitumisplahvatusi;
  • ei suuda järjekindlalt tegutseda, kui ei saa sellest kohe tulu;
  • ebastabiilne ja kapriisne meeleolu.

Sümptomid muuda

Piirialase isiksushäire sümptomid ja tundemärgid:

  • silmapaistvalt häiritud identiteeditunne;
  • meeletud jõupingutused vältida tõelist või kujutletavat hülgamist ja mahajätmist ning ekstreemsed reaktsioonid sellele;
  • must-valge mõtlemine, kõik või mitte midagi;
  • impulsiivsus ja impulsiivne ja ohtlik käitumine;
  • intensiivsed või kontrollimatud emotsionaalsed reaktsioonid, mis sageli tunduvad sündmusele või olukorrale ülepingutatud;
  • ebastabiilsed ja kaootilised inimestevahelised suhted;
  • ennastkahjustav käitumine;
  • moonutatud minapilt;
  • dissotsiatsioon;
  • tihti kaasnevad ka depressioon, ärevus, viha, sõltuvusainete tarvitamine või raev.

Kõige eristavam sümptom on hirm sotsiaalse tagasilükkamise ja tõrjumise ees või kriitika ja intensiivne hirm võimaliku mahajätmise pärast. Üldiselt on piirialase isiksushäirega inimesed väga tundlikud teistega suhetes, esinevad raskused oma emotsioonide kontrollimisel ja impulsiivsus. Teised sümptomid hõlmavad enda identiteedis, moraalis, väärtustes ebakindel olemist, mõtlevad stressis olles paranoilisi mõtteid.

Emotsioonid muuda

Piirialase isiksushäirega inimesed võivad tunda emotsioone tunduvalt kauem ja sügavamalt kui teised inimesed.[2][3] Nende peamine omadus on afektiivne ebastabiilsus, mis peamiselt väljendub vastuseks keskkonnast pärinevale vallandajale ebatavaliselt intensiivse emotsionaalse vastusena ja mis aeglaselt muutub tagasi tavapäraseks emotsionaalseks olekuks.[4][5] Selle isiksushäirega inimestel on komme teisi inimesi idealiseerida ja maha teha, vaheldumisi neisse ülipositiivselt või suure pettumusega suhtudes.[6] Marsha Linehan arvas, et nende inimeste emotsioonide tundlikkusel, intensiivsusel ja kestvusel on nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi.[5] Nad on tihtipeale väga entusiastlikud, idealistlikud, rõõmsameelsed ja armastavad.[7] Kuid nad võivad kannatada ka negatiivsete emotsioonide all, tundes sügavat leina tavalise kurbuse asemel, häbi ja alandust väikese piinlikkustunde asemel, raevu närvilisuse asemel.[7]

Enne kui nad õpivad teisi toimetulekumehhanisme, eelistavad nad oma väga negatiivsete emotsioonide eest põgeneda ja nii satuvadki nad emotsionaalsesse isolatsiooni, jõuavad enesevigastamiseni või enesetapuga seotud käitumiseni. Nad on sageli teadlikud enda negatiivsete reaktsioonide intensiivsusest, aga kuna nad ei suuda neid reguleerida, siis sulguvad nad täielikult enesesse, mis on neile endale kahjulik.[5] Piirialase isiksushäirega inimesed tunnevad emotsionaalset rahuldust enda lõikumisest.[8]

Ravi muuda

Piirialase isiksushäire raviks on välja töötatud tõenduspõhine raviprogramm dialektiline käitumisteraapia (Marsha Linehan), mille käigus individuaalselt või teraapiagrupis õpitakse emotsioonidega toimetuleku viise, väheneb enesevigastamise sagedus ja haiglaravi perioodid. Näiteks õpitakse oma enesevigastamistungi maandama füüsiliste tegevustega, nagu jääkuubikute peoshoidmine. Tõhusaks teraapiavormiks on veel mentaliseerimisel põhinev teraapia. Sõltuvalt domineerivatest sümptomitest võidakse kasutada neuroleptikume (viha vastu), antidepressante (kurvameelsuse korral) või meeleolustabilisaatoreid.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Borderline Personality Disorder National Institute of Mental Health
  2. Linehan 1993, lk 43
  3. Manning 2011, lk 36
  4. Hooley, Jill; Butcher, James; Nock, Matthew; Mineka, Susan (2017). Abnormal Psychology (17th ed.). Pearson Education, Inc. Lk 359. ISBN 9780133852059.
  5. 5,0 5,1 5,2 Linehan 1993, lk 45
  6. Linehan 1993, lk 146
  7. 7,0 7,1 Linehan 1993, lk 44
  8. Ducasse, Déborah; Courtet, Philippe; Olié, Emilie (2014). "Physical and Social Pains in Borderline Disorder and Neuroanatomical Correlates: A Systematic Review". Current Psychiatry Reports. 16 (5): 443. DOI:10.1007/s11920-014-0443-2. PMID 24633938.