Pierre Sonnerat
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (Mai 2021) |
Pierre Sonnerat (18. august 1748 – 31. märts 1814) oli prantsuse loodusteadlane ja maadeuurija.
Sonnerat tegi mitu reisi Kagu-Aasiasse, külastades 1769–1772 Filipiine ja Maluku saari ning 1774–1781 Indiat ja Hiinat. Ta kirjutas neist reisidest raamatud "Reis Uus-Guineasse" (1776) ning "Reis Ida-Indiasse ja Hiinasse, mis toimus 1774–1781" (1782).
Sonnerat kirjeldas esimesena mitmeid looma- ja taimeliike (aie, indri, hiina litšipuu). Ta andis indrile ka nimetuse: kui teejuht hüüdis talle: "Indri!" (malagassi keeles 'vaata!'), pani Sonnerat selle loomale nimeks (indri malagassikeelne nimi on babakoto). Sonnerat andis kuukabarrale ladinakeelse nime Dacelo novaeguineae ja ühele pingviinile ladinakeelse nime Pygoscelis papua, kuigi kumbki neist Uus-Guineas ehk Paapuas ei ela. Tema kirjeldatud liikide juures kasutatakse lühendit Sonn.
Sonnerati nimi on antud hall-džunglikanale (Gallus sonneratii). Kukesabaliste sugukonnas nimetati tema auks perekond Sonneratia.
Sonnerat kritiseeris oma kaasaegsete hulgas levinud rassismi ja europotsentrismi. Teda vaimustas india kultuur ja ühes oma raamatus kirjutas ta: "Vana-India andis maailmale religioonid ja filosoofiad: Vana-Egiptus ja Vana-Kreeka võlgnevad oma tarkuse Indiale ning on teada, et Pythagoras käis Indias braahmanite juures õppimas, sest nemad olid kõige valgustatumad inimesed."