Vikipeedia

Phobos

 See artikkel räägib Marsi kaaslasest; vanakreeka jumala kohta vaata artiklit Phobos (jumal)

Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust. Planeedi teine kaaslane on Phobosest väiksem ja Marsist kaugemal asuv Deimos.

Phobos
Avastamine
Avastajad Asaph Hall
Avastamise aeg 17. august 1877
Nimetamine
Teised nimed Mars I
Orbiidi iseloomustus
Periapsiid 9234,42 km
Apoapsiid 9517,58 km
Ekstsentrilisus 0,0151
Tiirlemisperiood 7 h 39,2 min
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 2,138 km/s
Orbiidi kalle 1.093° (Marsi ekvaatori suhtes)
Emaplaneet Marss
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 27 × 22 × 18 km
Keskmine raadius 11,2667 km
Pindala 1548,3 km2
Ruumala 5783,61 km3
Mass 1,0659×1016 kg
Keskmine tihedus 1,876 g/cm3
Paokiirus 41 km/h
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 11,0 km/h
Telje kalle 0°
Albeedo 0,071±0,012

Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877. Phobos sai nime Arese (Marsi) ja Aphrodite (Venuse) poja Deimose kaksikvenna Phobose (Φόβος) järgi, kes kehastab vanakreeka mütoloogias hirmu.

Phobos tiirleb ümber Marsi 6000 km kaugusel. See vahemaa on väiksem kui ühegi teise Päikesesüsteemi planeedi ja tema kaaslase vahemaa. Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Phobos tõuseb Marsil läänest, liigub umbes 4 tunni ja 15 minutiga üle taeva ning loojub itta. Loodeliste vastasmõjude tõttu läheneb Phobos Marsile iga saja aasta tagant 1 m võrra. On ennustatud, et umbes 50 miljoni aasta pärast põrkab ta planeediga kokku või puruneb ja moodustab Marsi ümber rõnga.[1]

Phobose keskmine diameeter on 22 km[2] ja tema mass on 7 korda suurem kui Deimosel.

Füüsikalised andmed muuda

Phobose mõõtmed on 27×22×18 km ja ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3 km², mis on umbkaudu Saaremaa ja Hiiumaa pindala vahepealne. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär[3]. Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta sarnanevat D-tüüpi asteroididega[4] ja koostiselt ilmselt süsinikkondriitidega[5]. Phobose tihedus on liiga väike selleks, et tegu võiks olla lihtsalt ühe monoliitse kivikamakaga. Ilmselt on Phobose pinnas üsna poorne ja taevakeha koostises on palju jääd[6][7][8]. Spektraalne analüüs küll ei näita, et Phobose pinnal leiduv regoliit oleks hüdratiseerunud[9][10], kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud[11][12].

Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrkekraatritega.[13] Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on Stickney kraater, mis sai nime Asaph Halli abikaasa Angeline Stickney Halli järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt Saturni kaaslasel Mimasel asuva Herscheli kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et see on taevakeha peaaegu purustanud.[14] Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitut vagu ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt vähem kui 30 m, laius 100–200 m ja pikkus kuni 200 m. Algul arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid Mars Expressiga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud meteoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on rühmitunud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.[15]

On ennustatud Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid seni pole neid tolmurõngaid nähtud.[16] Hiljutisem pilt, mis tehti Mars Global Surveyoriga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb seni selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.[17]

On võimalik, et 3. detsembril 1980 Jeemenisse kukkunud Kaiduni meteoriit on pärit Phoboselt. Samas on seda raske tõestada, kuna Phobose koostise kohta on liiga vähe teada.[18][19]

Nimetatud geoloogilised objektid muuda

 
Mõned Phobose kraatrid

Phobose geoloogilised objektid on nime saanud Phobost uurinud astronoomide ning Jonathan Swifti "Gulliveri reisidest" pärit paikade ja tegelaste järgi.[20] Ühte neist kutsutakse Laputa Regioks ja teist Lagado Planitiaks, kumbagi "Gulliveri reisidest" pärinevate väljamõeldud paikade järgi. Ainus nimega kõrgendik Phobosel on Kepler Dorsum, mis nimetati astronoom Johannes Kepleri auks. Paljudele Phobose kraatritele on antud nimi.[21]

Viited muuda

  1. ↑ "NASA - Phobos". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2014. Vaadatud 5. aprillil 2014.
  2. ↑ Mars: Moons: Phobos, NASA Solar System Exploration, 30. september 2003
  3. ↑ "Solar System Exploration: Planets: Mars: Moons: Phobos: Overview". Solarsystem.nasa.gov. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2014. Vaadatud 19. augustil 2013.
  4. ↑ "New Views of Martian Moons".
  5. ↑ Lewis, J. S. (2004). Physics and Chemistry of the Solar System. Elsevier Academic Press. Lk 425. ISBN 0-12-446744-X.
  6. ↑ "Porosity of Small Bodies and a Reassesment of Ida's Density". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2007. Vaadatud 5. aprillil 2014. When the error bars are taken into account, only one of these, Phobos, has a porosity below 0.2...
  7. ↑ "Close Inspection for Phobos". It is light, with a density less than twice that of water, and orbits just Mall:Convert above the Martian surface.
  8. ↑ Busch, M. W. (2007). "Arecibo Radar Observations of Phobos and Deimos". Icarus. 186 (2): 581–584. Bibcode:2007Icar..186..581B. DOI:10.1016/j.icarus.2006.11.003.
  9. ↑ Murchie, S. L.; Erard, S., Langevin, Y., Britt, D. T., Bibring, J. P., and Mustard, J. F. (1991). "Disk-resolved Spectral Reflectance Properties of Phobos from 0.3-3.2 microns: Preliminary Integrated Results from PhobosH 2". Abstracts of the Lunar and Planetary Science Conference. 22: 943. Bibcode:1991pggp.rept..249M.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ Rivkin, A. S. (märts 2002). "Near-Infrared Spectrophotometry of Phobos and Deimos". Icarus. 156 (1): 64. Bibcode:2002Icar..156...64R. DOI:10.1006/icar.2001.6767.
  11. ↑ Fanale, F. P.; Salvail, J. R. (1989). "Loss of water from Phobos". Geophys. Res. Lett. 16: 287–290. Bibcode:1989GeoRL..16..287F. DOI:10.1029/GL016i004p00287.
  12. ↑ Fanale, Fraser P.; Salvail, James R. (detsember 1990). "Evolution of the water regime of Phobos". Icarus. 88: 380–395. Bibcode:1990Icar...88..380F. DOI:10.1016/0019-1035(90)90089-R.
  13. ↑ "Phobos".
  14. ↑ "Stickney Crater-Phobos". One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only Mall:Convert, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.
  15. ↑ Murray, J. B.; et al. "New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express" (PDF). 37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006. {{cite web}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)
  16. ↑ Showalter, M. R.; Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D. (2006). "A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope" (PDF). Planetary and Space Science. 54 (9–10): 844–854. Bibcode:2006P&SS...54..844S. DOI:10.1016/j.pss.2006.05.009.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. ↑ Britt, Robert Roy (13. märts 2001). "Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust". space.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.06.2001. Vaadatud 12. mail 2010.
  18. ↑ Ivanov, Andrei V. (märts 2004). "Is the Kaidun Meteorite a Sample from Phobos?". Solar System Research. 38 (2): 97–107. Bibcode:2004SoSyR..38...97I. DOI:10.1023/B:SOLS.0000022821.22821.84.
  19. ↑ Ivanov, Andrei; Zolensky, Michael (2003). "The Kaidun Meteorite: Where Did It Come From?" (PDF). Lunar and Planetary Science. 34. The currently available data on the lithologic composition of the Kaidun meteorite– primarily the composition of the main portion of the meteorite, corresponding to CR2 carbonaceous chondrites and the presence of clasts of deeply differentiated rock – provide weighty support for considering the meteorite’s parent body to be a carbonaceous chondrite satellite of a large differentiated planet. The only possible candidates in the modern solar system are Phobos and Deimos, the moons of Mars.
  20. ↑ "Gazetteer of Planetary Nomenclature".
  21. ↑ "Gazetteer of Planetary Nomenclature".
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Phobos&oldid=6596252"