Philip Glass

Ameerika Ühendriikide helilooja

Philip Morris Glass (sündinud 31. jaanuaril 1937 Baltimore'is Marylandi osariigis) on Ameerika Ühendriikide helilooja.

Philip Glass Firenzes 1993. aastal

Tema muusikat on sageli nimetatud minimalistlikuks, kuigi ta ise eelistab terminit "teatrimuusika".[1]

Glass on üliviljakas helilooja; ta on kirjutanud muusikat ansamblitele, oopereid, sümfooniaid, kontserte, filmimuusikat ja klaveripalu.

Teda peetakse 20. sajandi teise poole üheks tähtsamaks heliloojaks.[2][3][4]

Looming muuda

Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Ooperid, teatri- ja filmimuusika muuda

Ooperid (12) muuda

Kammerooperid ja muusikateater (14) muuda

  • "A Madrigal Opera" häältele, viiulile ja vioolale (1980)
  • "The Photographer" solistidele, koorile ja orkestrile (1982), Edweard Muybridge'i elu alusel.
  • "The Juniper Tree" (1985, koos Robert Moraniga)
  • "A Descent Into the Maelstrom" (Edgar Allan Poe lühijutu alusel, 1986)
  • "The Fall of the House of Usher" (Edgar Allan Poe lühijutu "The Fall of the House of Usher" alusel, 1987)
  • "1000 Airplanes on the Roof" häälele ja ansamblile (David Henry Hwangi tekst, 1988)
  • "Hydrogen Jukebox" häältele ja ansamblile (Allen Ginsbergi libreto, 1990)
  • "Orphée" häältele ja kammerorkestrile (1993, Jean Cocteau filmi "Orpheus" alusel)
  • "La Belle et la Bête" häältee ja Philip Glass Ensemble'ile või kammerorkestrile (1994, Jean Cocteau filmi "Beauty and the Beast" alusel)
  • "The Witches of Venice", laste ooper-ballett (2005)
  • "Les Enfants Terribles", tantsuooper häältele ja kolmele klaverile (1996, Cocteau' romaani ja Jean-Pierre Melville'i filmi alusel).
  • "Monsters of Grace", kammerooper Philip Glass Ensemble'ile (1998, koos |Robert Wilsoni lavastatud 3-mõõtmelise digitaalse videoga, libreto Jalaluddin Rumi teostest)
  • "In the Penal Colony" häältele ja keelpillikvartetile (2000, libreto Franz Kafka lühijutu alusel)
  • "The Sound of a Voice" häältele ja kammeransamblile, sh pipale[küsitav] (2003, David Henry Hwangi libreto)

Filmimuusika (31) muuda

Sümfoonia- ja muudele orkestritele muuda

Sümfooniad (8) muuda

  • Sümfoonia nr 1 "Low" (1993)
  • Sümfoonia nr 2 (1994)
  • Sümfoonia nr 3 19 keelpillimängijale (1995)
  • Sümfoonia nr 4 "Heroes" (1996)
  • Sümfoonia nr 5 "Choral" solistidele, koorile ja orkestrile (1999)
  • Sümfoonia nr 6 "Plutonian Ode" sopranile ja orkestrile (2001)
  • Sümfoonia nr 7 "Toltec" orkestrile ja koorile (2005)
  • Sümfoonia nr 8 (2005)

Sinfonia concertante (12) muuda

  • Viiulikontsert (1960, tühistatud[küsitav])
  • "Facades" kahele saksofonile (või flöödile ja klarnetile) ja keelpilliorkestrile (1981)
  • Viiulikontsert (1987)
  • "Passages" saksofonikvartetile, keelpilliorkestrile, klaverile ja löökpillidele (1989, arranžeerinud Dennis Russel Davies 2001. aastal)
  • "Echorus" kahele viiulile ja keelpilliorkestrile (1995, klaverietüüdi nr 2 versioon)
  • Concerto saksofonikvartetile ja orkestrile (1995)
  • Klaverikontsert nr 1 "Tirol" klaverile ja keelpilliorkestrile (2000)
  • Concerto Fantasy kahele timpanimängijale ja orkestrile (2000)
  • Tšellokontsert (2001)
  • Klavikordikontsert (2002)
  • Süit filmist "The Hours" klaverile, keelpilliorkestrile, harfile ja löökpillidele (2002/2003)
  • Klaverikontsert nr 2 "After Lewis and Clark" klaverile, indiaaniflöödile[küsitav] ja orkestrile (2004)

Muu orkestrimuusika, sh koos häältega (16) muuda

  • "Company" keelpilliorkestrile (1983, kirjutatud Samuel Becketti novelli dramatiseeringu jaoks)
  • "The Olympian: Lighting of the Torch and Closing" orkestrile ja koorile (1984)
  • "Two Interludes from the CIVIL warS" orkestrile (1984)
  • "Phaedra" keelpilliorkestrile ja löökpillidele (1985)
  • "In the Upper Room" kammerorkestrile (1986, muusika Twyla Tharpi tantsuteose jaoks)
  • "The Light" orkestrile (1987)
  • "The Canyon" orkestrile (1988)
  • "Itaipu", sümfooniline kantaat koorile ja orkestrile neljas osas (1989)
  • "Passages" kammerorkestrile (koostöö Ravi Shankariga) (1990)
  • Concerto Grosso kammerorkestrile (1992)
  • "T.S.E." (T. S. Eliot) häältele ja ansamblile (1994, muusika Robert Wilsoni teatriteosele)
  • "Songs of Milarepa" baritonile ja kammerorkestrile (1997)
  • "Days and Nights of Rocinha", tants orkestrile (1997)
  • "Psalm 126" orkestrile ja koorile (1998)
  • "Dancissimo" orkestrile (2001)
  • "The Passion of Ramakrishna" koorile ja orkestrile (2006)

Muusika soolopillidele muuda

Sooloklaverile (18) muuda

  • "How Now" (1968)
  • "Two Pages (for Steve Reich)" klaverile (või elektriorelile) (1969)
  • "Modern Love Waltz" (1977)
  • "Fourth Series Part Four (Mad Rush)" (1979)
  • "Trilogy Sonata" (1975/1979/1983, "Einsteinist", "Sathyagrahast" ja "Akhnaten", arranžeerinud Paul Barnes 2001. aastal)
  • "Cadenzas for Wolfgang Amadeus Mozart's Piano Concerto No. 21 (Mozart)|Piano" (1987)
  • "Metamorphosis" (1988)
  • "Wichita Vortex Sutra" (1988)
  • "The French Lieutenant Sleeps" suurvormist "The Screens" (1989)
  • "Night on the Balcony" suurvormist "The Screens" klaverile (või klavikordile) (1989)
  • "Tesra" (1993)
  • "The Orphée Suite" (1993, transkribeerinud Paul Barnes 2000. aastal)
  • "12 Pieces for Ballet" (1993)
  • Avamäng "La Belle et la Bete'ist" klaverile (1994, transkribeerinud Michael Riesman)
  • "Etudes" klaverile, 1. köide (1994–1995)
  • "Dreaming Awake" klaverile (2003, Glass kirjutas ja salvestas selle teose haridus- ja kultuuriinstituudi Jewel Heart jaoks)
  • "Music from the Hours" (2003, transkribeerinud Michael Riesman ja Nico Muhly)
  • "A Musical Portrait of Chuck Close", kaks klaveripala (2005)

Kahele klaverile (2) muuda

Muudele instrumentidele (5) muuda

  • "Strung Out" viiulile (1967)
  • "Gradus" saksofonile (1968)
  • "Arabesque In Memoriam" flöödile (1988)
  • "France" viiulile suurteosest "The Screens" (1989)
  • "Melodies" saksofonile (1995)

Vokaalmuusika muuda

Koorimuusika (3) muuda

  • "Another Look at Harmony, Part IV" koorile ja orelile (1975)
  • "Fourth Series Part One" koorile ja orelile (1977)
  • Kolm laulu a cappella koorile (1984, Octavio Pazi ja teiste tekstid)

Muu vokaalmuusika (5) muuda

Orelimuusika (3) muuda

  • "Fourth Series Part Two (Dance No.2)" orelile (1978)
  • "Fourth Series Part Four (Mad Rush)" orelile (1979)
  • "Voices" for orelile, didgeridoole ja jutustajale (2001)

Philip Glass Ensemble'ile kirjutatud teosed (9) muuda

Muud teosed (4) muuda

  • "One Plus One" (1968)
  • "Sesame Street Cues" (1977)
  • "Pink Noise", akustiline installatsioon (1987, koos Richard Serraga)
  • "Brown Piano", "Martingala", "Double Rhythm", "Boogie Mood", "Sax", "Variation": Swatchi käekellade äratussignaalid (1994, koos Jean Michel Jarrega)

Tunnustus muuda

 
Philip Glass (2007)

Isiklikku muuda

Glassil on palju sõpru kirjanike, muusikute ja filmirežissööride seas. Tema tutvusringkonda kuuluvad näiteks Richard Serra[9][10] ja Doris Lessing, Allen Ginsberg, dirigent Dennis Russell Davie ja muusik Aphex Twin.[11]

Ta on budist ja tugev Tiibeti iseseisvuse pooldaja.[12][13]

Aastatel 1965–1980 oli ta abielus Joanne Akalaitisega, neil on poeg Zachary (sündinud 1969) ja tütar Juliet (sündinud 1971). Abielust Holly Critchlow'ga, kellega ta abiellus 2001. aastal (see oli Glassi neljas abielu, nüüdseks lahutatud), on tal poeg Cameron.[14][15]

Glass elab New Yorgis ja Nova Scotias.[15]

Viited muuda

  1. SPIN Media LLC (mai 1985). SPIN. SPIN Media LLC. Lk 55–. ISSN 0886-3032.
  2. "The Most Influential People in Classical and Dance", New York, 8. mai 2006, vaadatud 10. novembril 2008
  3. O'Mahony, John (24. november 2001), "The Guardian Profile: Philip Glass", The Guardian, London, vaadatud 10. novembril 2008
  4. Merriam-Webster's Encyclopedia (2000), "Glass, Philip," Encyclopaedia Britannica Inc., p. 659. There, Glass is described as "today perhaps the world's most famous living composer."
  5. Goldwasser, Dan (11. detsember 2006). "Philip Glass - Interview". Soundtrack.net. Vaadatud 12. jaanuaril 2024.
  6. Goldwasser, Dan (13. detsember 2006). "Frizzell replaces Glass on 'The Reaping'". Soundtrack.net. Vaadatud 12. jaanuaril 2024.
  7. "Academy Members – American Academy of Arts and Letters". Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia. Vaadatud 12. jaanuaril 2024.
  8. Smith, Drew (15. september 2015). "Philip Glass Notes". philipglass. Vaadatud 6. augustil 2018.
  9. Potter 2000, lk 266–269
  10. Richard Serra, Writings Interviews, Chicago: The University of Chicago Press, 1994, p. 7
  11. Raggett, Ned. "Donkey Rhubarb - Aphex Twin". AllMusic. Vaadatud 20. juulil 2015.
  12. Gordinier, Jeff (märts 2008), "Wiseguy: Philip Glass Uncut", Details, originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2014, vaadatud 10. novembril 2008
  13. Walters, John (18. veebruar 2016). "Philip Glass Menagerie: The Composer on 26 Years of the Tibet House Benefit Concert". Newsweek. Vaadatud 2. oktoobril 2018.
  14. Magazine, Smithsonian. "Meet Phillip Glass". Smithsonian Magazine (inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2024.
  15. 15,0 15,1 John O'Mahony (24. november 2001). "When less means more". The Guardian. London. Vaadatud 29. märtsil 2013.

Kirjandus muuda

  • Potter, Keith (2000). Four Musical Minimalists: La Monte Young, Terry Riley, Steve Reich, Philip Glass. Music in the Twentieth Century series. Cambridge, UK; New York City: Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-48250-9.

Välislingid muuda