Keiserlik õiguskool

(Ümber suunatud leheküljelt Peterburi õigusteaduskool)

Keiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 18351918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.

Keiserliku õiguskooli hoone tänapäeval. Praegu asub seal Leningradi oblasti kohus

Ajalugu muuda

Eellugu muuda

Juba keiser Peeter I mõistis, et Venemaa riik vajab mitte lihtsalt õilsat päritolu (aadel), vaid ka õpetatud riigiametnikke. Nii avatigi 1720. aastal senati juurde kool, mis pidi valmistama ette kantseleiametnikke. Viimaste koolitamine osutus aga ebatõhusaks ja see õppeasutus suleti 1763. aastal keisrinna Katariina II korraldusel. Aastatel 1763−1797 sai Venemaal juriidilist haridust omandada vaid kadetikorpuses ja Moskva ülikoolis. Keiser Paul I ajal asutati 1797. aastal taas senati juurde junkrukool, kuid see suleti 1805. aastal. Viimase asemele loodi Kõrgem õiguskool, mis tegutses ametlikult 1816. aastani, kuid sisuline tegevus peatati juba 1809. aastal.

1833. aastaks oli Mihhail Speranski viinud lõpule ligi 36000 seadusakti korrastamise (Seaduste täielik kogu). See tingis taas vajaduse õpetatud ametnike järele, kes oskaks seadusi rakendada. Seepärast tegigi keisri sugulane Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) tihedas koostöös Speranskiga ettepaneku avada Keiserlik õiguskool, mis pidi alluma justiitsministeeriumile.

 
Senaator Nepljujevilt omandatud hoone renoveerisid arhitektid Avraam Melnikov (1784−1854) ja Vassili Stassov (1769−1848)

Asutamine muuda

Keiser Nikolai I kiitis kooli asutamise heaks ning kinnitas see põhikirja ja koosseisu 29. mail (vkj) 1835. Õppeasutuse kuraatoriks nimetati Oldenburgi prints Peter, direktoriks sai riiginõunik Simon Poschmann (1792−1847) ja inspektoriks määrati Tsarskoje Selo lütseumi professor vabahärra Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1783−1841). Kooli õppehooneks omandas prints Peter senaator Ivan Nepljujevilt 700 000 rubla eest Fontaka jõe ääres maja, mis järgnevalt renoveeriti. Kool avati pidulikult 5. detsembril (vkj) 1835, juba kaks päeva hiljem algas õppetöö.

Kool oli kuni 1917. aastani justiitsministeeriumi alluvuses, seejärel allutati see Ajutise Valitsuse korraldusega rahvahariduse ministeeriumile.

Likvideerimine muuda

Õiguskool likvideeriti Nõukogude Venemaa rahvahariduse komissariaadi otsusega 18. juunil 1918. Selle hoones alustas tööd Petrogradi agronoomiainstituut.

Kooli õigusjärglane on Peterburi Pjotr Oldenburgski nimeline õiguse instituut.

Õppetöö muuda

 
Kooli 12. lend (1859)

Õppetöö kestis alguses kuus aastat, kuid 1838. aastal pikendati seda seitsme aastani. See jagunes kaheks kursuseks: noorem ehk gümnaasiumiaste (VII-IV klass) ja vanem ehk ülikooliaste (III-I klass). 1847. aastal asutati kooli juurde ettevalmistusklassid, mis vältasid alates 1856. aastast kolm aastat.

Nooremal kursusel omandasid õpilased klassikalise gümnaasiumiprogrammi (ainult kreeka keele asemel õpetati loodusteadusi). Vanema kursuse hulka kuulusid järgmised õppeained: õigusteaduse algkursus, kiriku-, Rooma, tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja riigiõigus, tsiviil- ja kriminaalmenetlus, Rooma õiguse ajalugu, rahvusvaheline õigus, kohtumeditsiin, politseiõigus, poliitökonoomia, rahandusseadused, usundilugu, filosoofiaajalugu ning õigusfilosoofiline ladina ja inglise keel (fakultatiivselt võis õppida ka saksa ja prantsuse keelt).

Õpilased muuda

Kool oli privilegeeritud suletud õppeasutus, mis oli seisundilt võrdne Tsarskoje Selo lütseumiga. See võttis vastu kuni 100 noormeest vanuses 12 kuni 17, kes olid pärit pärusaadli hulgast. Õppimine oli küll tasuline, kuid riigi õpilaste kulud kattis riik.

Pärast kooli lõpetamist pidid kõik vilistlased teenima kuus aastat kohtuministeeriumis. Kiitusega lõpetajad said teenistusse astudes titulaarnõuniku või kolleegiumisekretäri teenistusastme ja teenisid reeglina kohtuministeeriumi kantseleis või senatis. Ülejäänud lõpetajad teenisid vastavalt oma õppetulemustele kubermangude kohtuametites.

Aastatel 1840−1918 lõpetas kooli 79 lendu (vähemalt 2299 õpilast).

Lõpetajate arv lennuti 1840−1918 muuda

Lend Kuupäev Lõpetajate arv Lend Kuupäev Lõpetajate arv Lend Kuupäev Lõpetajate arv Lend Kuupäev Lõpetajate arv
1.
05.06.1840
14
21.
16.05.1860
24
41.
16.05.1880
27
61.
15.05.1900
32
2.
14.06.1841
21
22.
13.05.1861
24
42.
20.05.1881
25
62.
15.05.1901
33
3.
01.06.1842
23
23.
11.05.1862
28
43.
15.05.1882
29
63.
15.05.1902
43
4.
12.06.1843
27
24.
14.05.1863
26
44.
27.04.1883
39
64.
16.05.1903
36
5.
26.05.1844
21
25.
14.05.1864
16
45.
14.05.1884
19
65.
15.05.1904
48
6.
07.04.1845
24
26.
22.05.1865
21
46.
14.05.1885
21
66.
16.05.1905
37
7.
28.05.1846
25
27.
14.05.1866
22
47.
14.05.1886
23
67.
16.05.1906
19
8.
07.05.1847
25
28.
16.05.1867
24
48.
16.05.1887
29
68.
15.05.1907
33
9.
26.05.1848
25
29.
17.05.1868
29
49.
16.05.1888
33
69.
15.05.1908
33
10.
18.05.1849
32
30.
12.05.1869
33
50.
19.05.1889
38
70.
15.05.1909
38
11.
13.05.1850
34
31.
15.05.1870
31
51.
16.05.1890
23
71.
15.05.1910
37
12.
14.05.1851
21
32.
15.05.1871
34
52.
20.05.1891
31
72.
16.05.1911
30
13.
15.05.1852
33
33.
13.05.1872
24
53.
16.05.1892
31
73.
15.05.1912
49
14.
13.05.1853
34
34.
17.05.1873
27
54.
14.05.1893
32
74.
04.05.1913
27
15.
15.05.1854
30
35.
15.05.1874
21
55.
30.04.1894
28
75.
16.05.1914
46
16.
21.05.1855
28
36.
15.05.1875
26
56.
01.05.1895
34
76.
16.01.1915
37
17.
16.05.1856
23
37.
15.05.1876
22
57.
01.05.1896
36
77.
16.01.1916
26
18.
11.05.1853
26
38.
14.05.1877
26
58.
15.05.1897
45
78.
11.02.1917
30
19.
10.05.1858
25
39.
16.05.1878
27
59.
15.05.1898
35
79.
1917/1918
18
20.
12.05.1859
32
40.
16.05.1879
29
60.
15.05.1899
32

Juhtkond muuda

Kuraatorid muuda

Nr Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1835−1881
  Oldenburgi prints Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) kindralleitnant (a-st 1841 jalaväekindral) Keiserliku Aleksandri lütseumi kuraator 1843−1881
2
1881−1917
  Oldenburgi prints Alexander Konstantin Friedrich (1844−1932) kindralmajor svita (a-st 1881 kindralleitnant, a-st 1895 jalaväekindral)

Direktorid muuda

Nr Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1
1835−1847
Simon Poschmann (1792−1847) riiginõunik
2
1848−1849
vürst Nikolai Sergejevitš Golitsõn (1809−1892) polkovnik
3
1849−1877
Aleksandr Petrovitš Jazõkov (1802−1878) kindralmajor (a-st 1856 kindralleitnant)
4
1877−1890
  Johann Alopäus (1824−1904) riiginõunik (hiljem salanõunik)
5
1890−1897
  Aleksandr Iljitš Pantelejev (1838−1919) kindralmajor (a-st 1893 kindralleitnant)
6
1897−1902
  Aleksandr Ivanovitš Rogovski (1848−1917) kindralmajor (a-st 1901 kindralleitnant)
7
1902−1911
Vassili Vassiljevitš Olderogge (1848−1911) kindralmajor (a-st 1908 kindralleitnant)
8
1911−1917
Zahhari Vassiljevitš Mitskevitš (1859−1930) kindralmajor

Inspektorid muuda

Nr Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1835−1841
  vabahärra Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1783−1841) tõeline riiginõunik
2
1841−1850
Alexander Otto Wilhelm Kranichfeld (1812−1884) õigusteaduse doktor Peterburi ülikooli õigusteaduskonna dekaan 1844−1847
3
1851−1854
Alexander Magnus Fromhold von Reutz (1799−1862) riiginõunik, õigusteaduse doktor
4
1854−1862
Theodor Karl Julius Georg Witte (1822−1879) riiginõunik, õigusteaduse doktor
5
1862−1866
  Ivan Jakovlevitš Gorlov (1814−1890) filosoofiadoktor Peterburi ülikooli õigusteaduse professor
6
1867−1881
  Johann Albrecht Bernhard Dorn (1805−1881) tõeline riiginõunik (a-st 1871 salanõunik), filosoofiadoktor
7
1891−1904
Pavel Korniljevitš Pokrovski (1849−1904) filoloogiakandidaat
8
1904−1906
  David Johann Friedrich Grimm (1864−1941) riiginõunik, Rooma õiguse doktor Peterburi ülikooli professor
9
1906−1907
  vabahärra Alexander von Meyendorff (1869−1964) õigusteaduse magister
10
1908−?
Vassili Ieronimovitš Sobolevski

Vilistlasi muuda

Selles koolis on õppinud keiserliku Venemaa tähtsamad juristid ja riigiametnikud, aga ka helilooja Pjotr Tšaikovski, tema näitekirjanikust vend Modest Tšaikovski, male maailmameister Aleksandr Alehhin jpt.

Varia muuda

Õpetajana on selles koolis töötanud eestlane Friedrich Fromhold Martens, kes õpetas rahvusvahelist õigust.

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  • Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 484-485 [1].
  • Leps, Ando. Tšaikovski, maailma tuntuim jurist. − Õpetajate Leht. 20.02.2015.
  • Сюзор, Георгий. Ко дню LXXV юбилея Императорского училища правоведения 1835−1910 гг. (исторический очерк). С-Петербург: Государственная типография, 1910 [2].

Välislingid muuda