Peter Brenner

Peter Brenner (1677 Närpiö – 4. juuli 1720 Stockholm) oli Eesti vaimulik.

Brenner immatrikuleeriti 8. veebruaril 1698 Turu ülikooli, õppis seejärel aastast (ei olnud küll immatrikuleeritud) 1699 Tartu ülikoolis, väitles seal aastal 1701 pro gradu professor Daniel Sacroviuse eesistumisel.

Oli Riias Turu jalaväerügemendi vaimulik, teenis aastatel 1703–1704 Narva rootsi garnisonipastori ja Narva Mihkli koguduse abiõpetajana. Aastal 1704 viidi Venemaale vangi. Oli Aasovis ja Taganrogis aastatel 1705–1709 vene vangi võetud rootsi sõdurite vaimulik. Aastal 1709 toodi ta Peeter I käsul vangina Moskvasse, oli seal vabakslastuna luterlik vaimulik, seejärel oli aastal 1710 venelaste vallutatud Riias Riia Jakobi koguduse vaimulik. Sealt lahkus ta rootslaste juurde, oli aastast 1712 Karl XII õuepastor (oli nominaalselt Vaasa-Mustasaari praost); viibis aastatel 1716–1719 Stockholmis. Ta oli segatud Georg Heinrich von Görtzi välispoliitilisse afääri, kohtus aastal 1720 Kopenhaagenis Venemaa saatkonna esindajatega, seejärel süüdistasid rootslased teda venelastega koostöötamises ning nende kasuks spioneerimises. Brenner vahistati Hamburgis, talle esitati süüdistus riigisaladuste reetmises ning ta hukati Stockholmis.

Looming

Carmen votivum in natalem regis Caroli XII. Aboae 1698, 2:o; An poesis sit utilis. Disputatio pro gradu. (Pernavie, Joh. Brendeken 1699. 4°). Oli veel kirjanik, avaldas mitmeid vaimulikke töid.

Isiklikku

Tema õepoeg Johann Roos oli Tallinna Mihkli koguduse õpetaja.