Perthi leping
Perthi leping sõlmiti 1266. aastal Perthis Šotimaa ja Norra vahel ning see lõpetas sõjalise konflikti Hebriidide ja Mani saare üle. Lepingu sõlmimise ajal valitses Norrat Magnus Lagabøte ja Šotimaad Alexander III.
Ajalooline taust muuda
Hebriidid ja Man olid kuulunud norralastele juba sajandeid. Ametlikult läksid need Norra valdusse 1098. aastal mil Šotimaa kuningas Edgar need Magnus Paljasjalale andis.
Saared tekitasid pidevalt pingeid Norra ja Šotimaa vahel ning korduvalt jõuti ka sõjalise konfliktini. 1263. aastal toimus Largsi lahing, mille norralased kaotasid.
Leping muuda
Perthi lepingu järgi läksid Hebriidid ja Mani saar Šotimaa kontrolli alla. Norra sai vastutasuks korraga 4000 marka hõbedat ning lisaks pidi Šotimaa tasuma igal aastal veel 100 marka (maksmine lõppes 14. sajandil). Samuti tunnistas Šotimaa Norra ülemvõimu Orkney ja Shetlandi saartel.
Perthi lepingut uuendati 1312. aastal, mil Norrat valitses Håkon V Magnusson ja Šotimaad Robert I.
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Michael Brown "The wars of Scotland, 1214-1371". Edinburgh University Press. 2004. Lk. 83–84
- G. W. S. Barrow "Kingship and unity". Edinburgh University Press. 1989. Lk. 120–121
- Lester B. Orfield, Benjamin F. (FRW) Boyer "The Growth of Scandinavian Law" The Lawbook Exchange, Ltd. 2002. Lk. 138–140