Pegmatiit

Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.

Graniitse koostisega pegmatoidne soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts.

Pegmatiidid on pegmatoidse struktuuriga tardkivimid, mis tähendab seda, et kivimi koostisse kuuluvate mineraalide läbimõõt ületab vähemalt 20 mm (alternatiivse käsitluse järgi isegi 50 mm). Enamasti on pegmatiidid granitoidse koostisega.

Pegmatiite leidub peamiselt suurte batoliitide servaalal, kuhu migreerus veest ning teistest lenduvatest ühenditest rikastunud magma. Pegmatiitide puhul on tegemist magmakambri kõige hilisema kristallisatsiooniproduktiga, mistõttu on nad rikastunud elementidest, mis tavaliste kivimit moodustavate mineraalide kristallstruktuuri hästi ei sobi. Sellised elemendid on liitium, boor, berüllium, fluor, nioobium, tantaal, uraan, lantanoidid jne. Seetõttu sisaldavad pegmatiidid tihti haruldasi mineraale, näiteks spodumeen, berüll, turmaliin jne. Pegmatiidid on mitmete vääriskivide ning haruldaste metallide peamine allikas, mistõttu leiavad pegmatiidid sageli kasutust maavarana.

Terminit "pegmatiit" kasutas kirigraniidi sünonüümina esimesena René Just Haüy aastal 1822. Tänapäevase tähenduse andis talle Wilhelm Haidinger aastal 1845.