Peet Raig

Peet Raig (12. detsember 1938 Paide – 29. juuli 1998 Kunda linn) oli eesti võrkpallur, 1968. aastal Nõukogude Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi võistkonna kapten.

Õppis Paide gümnaasiumis, mille lõpetas 1957. aastal 33. lennus. Raig oli nooruses mitmekülgne sportlane. Aastaid oli tema nimel Paide rajooni odaviskerekord: 1956. aastal visatud 57 meetrit ja 22 sentimeetrit. Lisaks võrkpallile mängis Raig ka korvpalli. Paide laste spordikool alustas tööd 1953. aasta sügisel. 1957. aastal lõpetas esimene lend: 19 noorsportlast, nende seas ka Raig. Paides tegutses tollal Teedemasinate tehase võrkpallimeeskond, kuhu siirdus mängima ka spordikooli lõpetanud Raig. Tema mängunumber oli alati üheksa. Paidest läks Raig Tartu riiklikku ülikooli kehakultuuri õppima. Lõpetamise järel suunati ta Raplasse kehalise kasvatuse õpetajaks. Sealt edasi asus Raig elama Tallinna, kus hakkas mängima tipptasemel võrkpalli. Tallinna Kalevi võrkpallimeeskonda jõudis Raig 1959. aastal. Kalev jõudis esiliigast kõrgliigasse alles 1966. aastal.

1968. aasta Nõukogude Liidu võrkpallimeistrivõistlused

1967. aastal Kalevi mängis meeskond vaid rahvaste spartakiaadil, seega olid kalevlased 1968. aastal kõrgliigas debütandid. 1968. aastal tegi Nõukogude Liidu võrkpalli-meistrivõistlustel kaasa 12 meeskonda, kes kõik mängisid omavahel läbi neli korda. Seega pidas iga meeskond meistrivõistlustel 44 kohtumist: 22 talvel saalis ja 22 suvel välisväljakutel. Turniir algas raskete mängudega, kuid meistrivõistluste lõpp oli Tallinna Kalevile edukas: ta võitis turniiri viimased 14 kohtumist. Võtmemäng oli 20. augustil Tallinnas, kus kalevlased võitsid Tõnismäe välisväljakul suurimat konkurenti Alma-Ata Burevestnikut 3:0. Võrkpalli tollast populaarsust näitab tõsiasi, et otsustavale mängule elas kaasa rohkem kui 5000 pealtvaatajat. Meistrivõistluste viimases kohtumises oli Tallinna Kalev vastamisi Moskva CSKA-ga, keda võitis samuti 3:0. Kokku võitsid eestlased 44 kohtumisest 32. Moskvast Tallinna naasid kalevlased juba Nõukogude Liidu meistritena. Tallinna Kalev tuli esimeseks 76 punktiga, edestades 74 punkti kogunud Alma-Ata Burevestnikut ja 72 punkti kogunud Riia Radiotehnikist. Kalevi võrkpallimeeskonna toonase treeneri Ivan Dratšovi hinnangul oli Peet Raig hüüdnimega Piilu suur strateeg ja improvisaator, isikupärane talent ja meeskonna tugisammas.

Raig tuli seitsmekordseks Eesti NSV meistriks: viis korda Kalevis, korra Tallinna KIP meeskonnas ja korra Dünamos. 1970. aastal olid kalevlased Nõukogude Liidus neljandad. Raig mängis ka Nõukogude Liidu koondises, kuid 1970. aasta maailmameistrivõistlustel oli NSV Liit alles kuuendal kohal. Pärast võrkpallurikarjääri lõppu alates 1971. aastast töötas Raig treeneri ja ujumisinstruktorina. Peet Raig suri 29. juulil 1998 Tamsalus.

Isiklikku

Ta oli abielus aastatel 1963–1974 Kulle Raigiga, peres oli kaks tütart. Hiljem abiellus Etta Reiuga, kellega sündis 1979. aastal poeg Indrek.

Viited

Allikad: Sporditäht, Eesti Ekspress, Õhtuleht, Tallinna Linnaleht.

Välislingid

• Biograafia ESBL-is
• Haud Tallinna Metsakalmistul