Peegeldus

mõiste matemaatikas
 See artikkel räägib geomeetria mõistest. Füüsika mõiste kohta vaata artiklit Peegeldumine.

Peegeldus on eukleidilise ruumi isomeetriline teisendus, mille püsipunktid moodustavad selle ruumi hüpertasandi. Tasandil toimub peegeldamine sirge suhtes ja ruumis tasandi suhtes. Viimaseid nimetatakse vastavalt peegeldusteljeks ja peegeldustasandiks.[1]

Peegeldus telje suhtes, millele järgneb peegeldus teise telje suhtes. Kui mõlemad teljed on paralleelsed, siis on peegelduste kombinatsioon rööplükke
Peegeldused õhtupäikesest Kavadi järvevees
Peegeldus järvepinnalt. Suursoo Umbjärv Põhja-Kõrvemaal

Peegeldus sirge suhtes muuda

Tasandil asuva vektori v peegeldust koordinaatide alguspunkti läbiva sirge suhtes kirjeldab valem

 

kus v on peegeldatav vektor, l on suvaline sirge sihiline vektor ja v·l tähistab vektorite v ja l skalaarkorrutis.

Peegeldus hüpertasandi suhtes n-mõõtmelises ruumis muuda

Vektori v peegeldus eukleidilise ruumi Rn hüpertasandi, mis läbib koordinaatide alguspunkti ja mis on risti vektoriga a, suhtes on antud valemiga

 

kus v·a on vektorite v ja a skalaarkorrutis. On lihtne veenduda, et

  • Refa(v) = − v, kui v on paralleelne vektoriga a ja
  • Refa(v) = v, kui v risti vektoriga a.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.