Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes. Saar asub rannikust kilomeetri kaugusel ja kuulub Harju maakonda Kuusalu valda Salmistu külla. Salmistu sadamast on võimalik ka saarele pääseda.

Pedassaar
Pedassaare liivsäär
Pedassaare liivsäär
Ümbritseb Kolga laht
Koordinaadid 59° 30′ 51″ N, 25° 22′ 30″ E
Pindala 90 ha[1]
Rannajoone pikkus 5,14 km
Kõrgeim koht
13 m üle merepinna
Elanikke
(asustamata)
Pedassaar – vaade Landvaotsa rändrahnudele
Pedassaar – Landvaotsa liivakiviastangu all

Loodus muuda

Pedassaar on Kolga lahe kõrgeim ja vanim saar, mis tekkis maakerke tagajärjel ligi 4000 aastat tagasi. Saart lahutab mandrist vaid kilomeetrilaiune väin.

Saar on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, saare põhjarannikul eenduvad kaks poolsaart.

Pinnamood muuda

 
Pedassaar – põhjaosa rannik

Saare rannad on väga eriilmelised. Landvaotsa astangueelne rand on lai ja tasane, mille jalamit murrutab lainetus kõrge veeseisu ja tugeva tuule puhul. Astang madaldub saare kirdeosas nelja meetrini. Ulguotsa randa ja rannanõlva katab tihe munakividest vöönd. Saare idarand on liigestatud väikeste rändrahnurohkete lahtede ja neemedega.

Saare läänerannik on järsk, loodeosas asub 8–10 m kõrgune Landvaotsa liivakiviastang, mille läheduses meres on kaks rändrahnu (Landvaotsa I ja II). Edelakaldal on kaunis liivarand, kus kallas järsult sügavneb. Kolme meetri kaugusel veepiirist on sügavus juba üle kahe meetri. Veel paar meetrit edasi on sügavus peaaegu 14 meetrit. Saarel ei ole seetõttu sadamat, järsk veealuste kivideta kallas võimaldab randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel.

Taimestik muuda

 
Pedassaar – saare kirdeots

Pedassaarel on tuvastatud 160 liiki soontaimi. Saarel kasvab rand-seahernest ja öövilget.

Saare metsad, kus valdavad eri vanuses liigivaesed nõmme- ja palumetsad, on tulekahjude läbi korduvalt kannatanud. Viimati põles mets saare lõunaosas 19531954. Suuremat osa saarest katab männimets, mis istutati sinna aastatel 19571965. Saare põhjaosa valgusküllase männiku all mere ääres esineb kukemarjanõmmesid.

Saare edela- ja lääneosas esineb kitsas järsunõlvaline liivarand, mida iseloomustavad liiv-vareskaera-merihumuri kooslused. Rannakooslustele järgnevad sageli kaunite roosade õite ja punaste viljadega kurdlehise kibuvitsa põõsastikud.[2]

Linnustik muuda

Saarel on tuvastatud 17 liiki linde. Liivakiviastangus pesitseb kaldapääsuke.

Loomastik muuda

Saarel elab metskitsi.

Ajalugu muuda

 
Landvaotsa hiidrahnud

Pedassaar (Pöddar ehk Pöddre Sahr) esineb juba 1693. aastast pärineval Axel Holmi kaardil. Saare nime on seostatud seal kasvavate mändidega (pedajas = mänd). Kirjanduses esinevad ka nimekujud "Pädasaar" ja "Peedusaar".

Varasemad teated saare asukatest pärinevad 1818. aasta lõpust, mil saarele kolis Rammu juurtega Tõnno Klamas Salmistust. 19. sajandi alguses rajati saarele metsavahikoht. Saarel on peetud lühiajaliselt kõrtsi ning seal on asunud piirivalvekordon. Saare idakaldale on Riigimetsa Majandamise Keskus rajanud matkajate tarvis metsamaja ning läänekaldale varikatusega lõkkekoha. Viimase juurest algab ka 4 km pikkune vaheldusrikas Pedassaare loodusrada.

Pedassaar

Viited muuda

  1. Pedassaar Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 11. augustil 2019.
  2. Mart Reimann: Kolga lahe väikesaared. Eesti Loodus 2005/5.

Kirjandus muuda

  • Andres Tõnisson "Kolga lahe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020"

Välislingid muuda