Peñón de Alhucemas

Peñón de Alhucemas (ehk Lavendli kalju) on üks Hispaania suveräänsetest territooriumitest (plazas de soberanía) Maroko ranniku lähedal Põhja-Aafrikas Alboráni meres. See on üks peñón'edest (ranniku lähedale saarele rajatud kaljukindlustest) Põhja-Aafrika rannikul.

Peñón de Alhucemas, vaade Maroko rannikult

Peñón de Alhucemasest veidi lääne pool paiknevad väikesaared Isla de Mar ja Isla de Tierra. Saared asuvad umbes 300 m kaugusel Maroko linnast Al Hoceimast (endine Villa Sanjurjo), 155 kilomeetri kaugusel Ceutast ja 100 kilomeetri kaugusel Melillast.[1]

Peñón de Alhucemas on väike kaljusaar, mis ida-lääne suunas on 220 meetrit pikk ja põhja-lõuna suunas 84 meetrit lai. Saare pindala on 1,5 hektarit (ha) ehk 0,015 ruutkilomeetrit (km2) ja kõrgus merepinnast on 27 meetrit. Kindlus, mõned majad ja kirik võtavad enda alla kogu saare. Sadam paikneb saare idaküljel.[1]

Hispaania valdused Aafrikas

Isla de Tierra on järsk 11 meetri kõrgune kaljuplatoo, mis jääb Maroko rannast 114 meetri kaugusele. See on põhja-lõuna suunas 192 meetrit pikk ja 87 meetrit lai. Pindala on 1,7 hektarit ehk 0,017 ruutkilomeetrit.[1]

Isle de Mar on lame, 4 meetri kõrgune saareke, mis paikneb 93 meetrit Isle de Tierrest põhjas. See on ida-lääne suunas 345 meetrit pikk ja kuni 70 meetrit lai. Pindala on 1,4 hektarit ehk 0,014 ruutkilomeetrit.[1]

Saarestiku kogupindala on 4,6 hektarit ehk 0,046 ruutkilomeetrit.

Saared kuuluvad Hispaaniale alates 1559. aastast, mil Saadi dünastia need koos mitme muu territooriumiga Hispaaniale loovutas. Vastutasuks pidid hispaanlased aitama tõrjuda Osmanite rünnakuid. Hispaania jättis 1561. aastal Peñón de Alhucemasel paikneva kindluse maha ja rajas vahitorni Isle de Tierrele, kuid püsivat asustust seal ei tekkinud. Aastal 1673 saatis Hispaania Peñón de Alhucemasele garnisoni ja alates sellest on saar püsivalt asustatud olnud. Tänapäeval paikneb saarel 60 sõdurist koosnev Hispaania garnison.[1]

Saared paiknevad 1925. aastal Rifi sõja ajal maabunud Hispaania-Prantsuse ekspeditsioonivägede maabumisalade lähedal.

Maroko on saari alates iseseisvumisest 1956. aastal endale nõuelnud.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Guo 2007, lk 207

Kirjandus muuda

  • Rongxing Guo Territorial disputes and resource management: a global handbook Nova Science Publishers 2007, ISBN-10: 1600214452 (Google Books)

Välislingid muuda