Paul Loppenowe
Paul Loppenowe (1. veebruar/13. veebruar 1826 Kaive, Cēsise lähedal – 1. juuni/14. juuni 1901 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik.
Loppenowe sündis Kaives, Cēsise lähedal. Ta õppis aastatel 1835–1844 Riia gümnaasiumis. Aastatel 1844–1849 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Aastatel 1849–1863 oli ta Narvas Konstantin Hunniuse poeglaste erakooli vanade keelte õpetaja. Prooviaastal oli ta Konstantin Hunniuse juures Narva Johannese koguduses. Ordineeriti 2. veebruaril/14. veebruaril 1861 Peterburis õpetajaks.
Ta oli aastatel 1861–1863 Narva soome-rootsi Püha Mihkli koguduse ja filiaalkoguduse Kosemkina (Narvusi) adjunktõpetaja (pidades Kosemkinas ka eestikeelseid jumalateenistusi, mõlemas ülemuseks pastor Andreas Schening). Oli aastatel 1863–1896 Jõelähtme koguduse kirikuõpetaja (kutsuti kevadel 1863, introdutseeriti 14. juulil/26. juulil 1863). Jäi aastal 1896 emerituuri. Emerituuris olles elas Tallinnas.
Loppenowe andis välja Kentmanni geograafiaõpiku juurde kaardid, kirjutas külakoolidele vene keele õpiku (Vene keel küla koolis 1877, ka kordustrükid) ja aritmeetikaõpiku (Rehkendamine küla koolis).[1] Tema eestvõttel rajati 1869. aastal Prangli saarele kool.[2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
- ↑ "Prangli Põhikooli ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2014. Vaadatud 22. novembril 2014.
Välislingid muuda
- Paul Loppenowe Eesti biograafilises andmebaasis ISIK