Paschalis I
Paschalis I oli paavst 817–824. Ta oli 98. paavst.
| Paschalis I | |
|---|---|
 | |
| Valitsemisaja algus | 25. jaanuar 817 ? |
| Valitsemisaja lõpp | 11. veebruar 824 ? |
| Eelkäija | Stephanus IV |
| Järeltulija | Eugenius II |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 11. veebruar 824 ? |
| Surmakoht | Rooma |
Paschalis oli pärit Roomast. Ta oli Bonosuse ja Teodora poeg ning õppis Roomas Lateraani palees, kus ta omandas teadmised jumalateenistuse pidamise ja Pühakirja kohta.
Paschalis ordineeriti paavst Leo III poolt preestriks. Ta töötas aastaid kuuria teenistuses ja oli San Stefano kloostri abt, kus hoolitseti Rooma saabuvate palverändurite eest. Ta sai 796. aasta paiku Santa Prassede kardinalpreestriks.
Paavstiks saamine muuda
Paschalis I valiti paavstiks pärast Stephanus IV surma 24. jaanuaril või 25. jaanuaril 817 aklamatsiooniga ja pühitseti ametisse 25. või 26. jaanuaril.
Suhted Frangi riigiga muuda
Paschalis I teatas Frangi keisrile Ludwig Vagale enda saamisest paavstiks ja saatis keisri juurde legaadi Theodoruse (Teodoro). Paavst selgitas keisrile, et ta ei soovinud seda ametit, kuid see usaldati tema kätte.
Ludwig Vaga avaldas paavsti ja Frangi valitsejate vahelisi suhteid reguleeriva pakti (Pactum Ludovicianum), mille põhipunktid olid pandud paika koos Stephanus IV-ga. Pakti järgi määras Ludwig Vaga Kirikuriigi alad ja väljaspool seda asuvad kirikule kuuluvad territooriumid paavsti jurisdiktsiooni alla, lubas mitte sekkuda paavsti territooriumitel toimuvatesse asjaajamistesse ilma vastava kutseta, samuti garanteeris Ludwig, et paavsti valimised tuleb pidada ilma Frangi riigi poolse sekkumiseta, kuid paavstiks valitud isik pidi teavitama Frangi riigi valitsejat enda asumisest paavstiametisse.
Paschalis I saatis kingitused Ludwig Vaga pojale Lotharile, kui too abiellus 821. aastal Ermengardega. Aastal 822 saatis paavst saadiku Attigny kirikukogule, kus Ludwig Vaga leppis oma vendadega ära.
Esimesel ülestõusmispühal 5. aprillil 823 salvis Paschalis I Roomas Frangi riigi kaaskeisriks Ludwig Vaga poja Lothari, andes talle mõõga, mis sümboliseeris võitlust kurjusega. Kui Lothar otsustas Farfa kloostrile anda eksemtsiooni, tõi see Roomas kaasa frankide vastase meelsuse.
Lothari lahkumisel Roomast mõrvasid paavsti toetajad Lateraani palees frankide poolehoidjad primicerius Theodoruse ja nomenklaator Leo, keda seostati rahutustega. Paavst eitas oma seotust kuritööga ning saatis keisri juurde Silva Candida piiskopi Johannese ja ülemdiakon Benedictuse, kes kinnitasid paavsti süütust. Kui Ludwig Vaga saatis Rooma uurimiskomisjoni, pidi Paschalis I sinodil 34 piiskopi eest andma nn. puhastusvande (iuramentum canonica purgatio), kinnitades et mõrvatud isikud hukati reeturitena.
Pilditüli muuda
Pikemalt artiklis Pilditüli
Kui Bütsantsi keiser Leo V asus keelustama pühapiltide austamist, kaebas Theodoros Stoudites korduvalt paavstile. Konstantinoopoli patriarh Theodotos I saatis paavsti juurde delegatsiooni, mille koosseisus oli hilisem patriarh Methodios I. Paavst saatis aastal 818 oma saadikud keisri juurde, kui need ei suutnud keisrit veenda pilditüli lõpetama. Paschalis I lubas Rooma jääda Bütsantsist tagakiusamise eest põgenenud Kreeka munkadel.
Suhted Ravennaga muuda
Paschalis I saatis 11. juulil 819 Ravenna piiskopile bulla.
Misjon muuda
Aastal 822 tuli Rooma Reimsi peapiiskop Ebbo, kelle Paschalis I lähetas koos Cambrai piiskopi Halitgariga Taani hõime ristima, samuti määras ta Ebbo legaadiks Põhjamaades.
Reliikviad muuda
Paschalis I ajal rajati Rooma Peetri kirikusse mitu kabelit ja altarit, kuhu toodi katakombidest märtrite reliikviaid. Ta lasi Rooma Santa Prassede kirikusse viia mitmeid reliikviaid, sealhulgas aastal 820 paavstide Celestinus I ja Lucius I säilmed.
Tema ajal leiti püha Cecilia säilmed.
Uued kardinalid muuda
Paschalis I ajast on teada neli uut kardinali, sealhulgas hilisem paavst Valentinus. Tema ajal said kardinaliks veel Silva Candida piiskop Johannes, primicerius Theodorus ja Sisinnius.
Ta ordineeris preestriks hilisema paavsti Gregorius IV.
Paschalis I kultuuriloos muuda
Paschalis I ajal renoveeriti Roomas Santa Prassede kirik, Santa Maria in Domnica kirik ja Santa Cecilia in Trastevere kirik, kus asuvad teda kujutavad mosaiigid.
Tema ajal rajati Santa Prassede, Santa Cecilia ja San Sergio kloostrid.
Surm muuda
Paschalis I suri kirikuajaloolase J. N. D. Kelly ja Salvador Miranda järgi laupäeval 11. veebruaril 824, kuid "Catholic Encyclopedia" arvates suri ta millalgi ajavahemikul veebruarist maini 824.
Paavsti surma järel puhkes Roomas mäss, mistõttu tema surnukeha viidi küll Rooma Peetri kirikusse, kuid seda ei saadud matta enne, kui tema järeltulija Eugenius II asus ametisse, kes lasi selle matta Santa Prassede kirikusse.
Paschalis I-st austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 16. mai. Enne 1969. aastat olid tema mälestuspäevad ka 14. mail ja 11. veebruaril.
Kirjandus muuda
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid muuda
- Artikkel Paschalis I kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Paschalis I kohta. (inglise keeles)
- Salvador Miranda. Konsistooriumid 9. sajandil. (inglise keeles)
- Artikkel pildirüüstest. (inglise keeles)
- Artikkel Methodios I-st. (inglise keeles)
- Artikkel märter Praxedesist. (inglise keeles)
- Artikkel Reimsi piiskopist Ebbost. (inglise keeles)
- Artikkel Ravennast. (inglise keeles)
- Artikkel Attigny kirikukogust. (inglise keeles)
| Eelnev Stephanus IV |
Rooma paavst 817–824 |
Järgnev Eugenius II |