Papinianus
Aemilius Papinianus (kr Αιμίλιος Παπινιανός) (142–212), tuntud lühemalt kui Papinianus, oli hinnatud Rooma jurist, ülemprokurör ning pärast Gaius Fluvius Plautianuse surma 205. aastal ka pretoriaanide prefekt (keisri ülemnõunik ja ülemihukaitsja).
Papinianus oli üks antiikaja auväärsemaid juriste, keda kutsuti kui "õigluse varjupaik ja õiguste laekur". Koos Gaiuse, Pauluse, Modestinuse ja Ulpianusega oli Papinianus 426. aasta seadusega arvatud viie juristi hulka, kelle responsa oli kohtunikele kohustuslik. Hiljem võib pidada nende viie juristi seisukohti Theodosianuse koodeksi ning Corpus iuris civilis peamisteks allikateks. Kui ülejäänud nelja ideed ei ühildunud, jäid peale Papinianuse omad. Prantsuse jurist Jacques Cujas on hiljem kirjutanud: "Ei ole kunagi enne olnud nii suurt juristi ning ei tule ka peale teda".[1]
Elu muuda
Papinianusest teatakse üsna vähe. Papinianus on sündinud Süürias ning oli ilmselt Emesa (Homs) linna kodanik, kuna on kirjutatud, et Papinianus oli keiser Septimius Severuse teise naise, Julia Domna sugulane ning Julia Domna oli Emesa kuningliku perekonna liige.[2]
Tööd muuda
Võrreldes teiste suurte juristidega, nagu Ulpianus ja Paulus, on Papinianuse töödest vähe säilinud. Olulisemateks töödeks loetakse: Quastiones (37 raamatut), Responsa (19 raamatut), Definitiones (2 raamatut) ja De adulteriis (2 raamatut).[3]
Viited muuda
- ↑ Patrick Mac Chombaich de Colquhoun. A summary of the Roman civil law: illustrated by commentaries on and parallels from the Mosaic, Canon, Mohammedan, English and foreign law, with an appendix, map, and general index, Volume 1. V. and R. Stevens and Sons, 1849. Retrieved 2012-04-08.
- ↑ Hunter, W. A. (2012). A systematic and historical exposition of Roman law in the order of a code. London. Lk 78–91.
- ↑ Verlag, C.H. (2011). Juristen: Ein biographisches Lexikon Von der Antike bis zum 20. Saksamaa. Lk 485.