Palmipuudepüha

Palmipuudepüha on kristlikus traditsioonis liikuv püha, mis langeb pühapäevale nädal enne esimest ülestõusmispüha.

Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud oma elu viimastele päevadele.

Palmipuudepüha nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmi- ja oliiviokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Palmipuudepüha levinuim tava on pajuurbadega (ka kase või mõne muu puu okstega) "urbimine", mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Komme on laiemalt kogu Euroopas tuntud. Vara hommikul äratati magajad pajutibudega lüües ja sooviti neile tervist või näiteks: "Virgaks, viksiks!"