Pallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.

Pallium paavst Benedictus XVI liturgilise rüü osana. 15. mai 2005, Vatikan

Kasutamine muuda

Palliumit tohivad liturgiatel kanda vaid paavst ja need metropoliitidest peapiiskopid, kellele Püha Tool selle vastaval tseremoonial on andnud. Koos palliumi saamisega antakse ustavusvanne. Metropoliit ei saa enne palliumi andmist oma võimutäiust täitma asuda. Kui palliumit omav metropoliit vahetab ametikohta ja liigub teise diötseesi (piiskopkonda), ei saa ta enne uues kohas metropoliidina jätkata, kui on vastava palliumi saanud. Pallium antakse üle vaid kord aastas Peeterpaulipäeva (29. juuni) jumalateenistusel. Kui paavst või metropoliit astuvad tagasi, siis võetakse neilt pallium ära ning nad ei saa enam endise ametiga kaasas käivaid talitusi läbi viia.

Palliumi ajalugu ja välimus muuda

Tänini pole täpselt teada, kuidas palliumi kandmise traditsioon alguse sai. Varaseim teadaolev paavst, kes seda kandis, oli Marcus (surma-aasta 336). Hilisemates kirjutistes on palliumit korduvalt mainitud, seega IV sajandit peetakse selle traditsiooni alguseks. Metropoliidid võtsid palliumi regulaarsesse kasutusse IX sajandil.

Palliumi välimus ning ristide arv ja värvus on sajandite vältel olnud pidevas muutmises. Kui palliumil on kuus risti, siis kaks neist on rinnal ja seljal, kaks õlgadel ja kaks otstes. Palliumi juurde kuulub ka kolm kalliskividega kaunistatud kuldnõela, millega see tseremoniaalse stoola peale kinnitatakse. Paavst Benedictus XVI (2005–2013) paistis silma sellega, et võttis kasutusele palliumi ühe kõige varasema teadaoleva – viie punase ristiga pikalt ette langeva üle vasaku õla kantava – variandi.[1]

Viited muuda

  1. Kollmorgen, Gregor (25.01.2008). "The Pallium – History and Present Use". New Liturgical Movement. Sacred Liturgy and Liturgical Arts. Vaadatud 28.03.2019.