Pala bussiõnnetus
| Pala bussiõnnetus | |
| |
| Pala bussiõnnetuse mälestuskivi | |
| Riik |  Eesti
|
|---|---|
| Koht | Jõgevamaa, Sõõru–Nõva tee kolmas kilomeeter |
| Kuupäev | 11. oktoober 1996 |
| Liik | liiklusõnnetus |
| Hukkunuid | 8 |
| Vigastatuid | 18 |
Pala bussiõnnetus on 11. oktoobril 1996 toimunud liiklusõnnetus, kui metsavahelisel Sõõru–Nõva teel Jõgevamaal põrkasid kokku koolibuss ja metsaveoauto. Buss vedas 35 Pala põhikooli õpilast, kes tulid kooli traditsiooniliselt maastikumängult Särgjärve äärest. Bussis oli ka kaks täiskasvanut. Õnnetuses hukkus kaheksa õpilast (kolm poissi ja viis tüdrukut), kes olid sündinud aastatel 1982–1986.
Õnnetus juhtus liivasel Sõõru–Nõva tee kolmandal kilomeetril, kui bussile vastu sõitev metsaveoauto Scania juht kaotas liigse kiiruse tõttu oma sadulveoki üle kontrolli, kaldus vastassuunavööndisse ning bussile PAZ külje pealt sisse sõitis. Kokkupõrge rebis ära bussi vasaku külje, mille tõttu osa lapsi ja bussijuht paiskusid sõidukist välja. Buss jäi pidama kraavi, kuid ratastele. Scania jäi seisma keset teed esiotsaga kraavipervel.[1] Õnnetuses sai silmapilkselt surma kaheksa vasakpoolsetel aknaalustel kohtadel istunud õpilast ja vigastada üle kümne, neist üheksa raskelt.
.jpg)
Päästeteenistus ja kiirabi ei saabunud õnnetuspaika kiirelt, sest õnnetuspaigal polnud mobiililevi ja häire andmine oli raskendatud. Probleemid tekkisid, sest õnnetuspaik asus leviaugus. Seal ei töötanud mobiilid, sinna ei ulatunud päästeteenistuse raadioside ja seal jukerdasid tavatelefonid. Sideprobleemide tõttu sõitsid mõned kiirabiautod õnnetuspaigast mööda. Olukorra tegi segasemaks ka asjaolu, et mõned lapsed oli jõutud juba enne kiirabi ja päästjate saabumist eraautodega koju või haiglasse toimetada.
Hiljem öeldi, et arvestades õnnetuse ohvrite vigastusi, poleks kiirabi ja päästjate kiirem õnnetuspaika saabumine aidanud hukkunute arvu vähendada.
Hukkunud muuda
Õnnetuses hukkusid:
- Krista Korbelainen
- Triinu Laumets
- Meelis Metsaäär
- Kert Mõru
- Kristi Oja
- Merit Pajumäe
- Rita Rüütli
- Anton Salum[2]
Pärast õnnetust muuda
Õnnetuses surma saanud lapsed maeti 16. oktoobril 1996, nende ärasaatmine toimus Pala kooli õuel. Valitsuse määrusega kuulutas tollane peaminister Tiit Vähi päeva riiklikuks leinapäevaks.
Bussis sõitnud 12-aastane koolipoiss Jallo Freienthal, kes oli varem läbinud "Kaitse end ja aita teist" koolituse, ühendas süttimise vältimiseks bussi akujuhtmed lahti. Selle eest sai ta president Lennart Merilt veebruaris 1997 vabariigi aastapäeva puhul Punase Risti II klassi ordeni.[3][4][5]
Pärast õnnetust tugeva närvišoki saanud ja kontaktivõimetuks muutunud veoautojuht oli mitu kuud ravil Tartu psühhiaatriahaiglas, sest ta kannatas posttraumaatilise stressi käes. Õnnetuse põhjustamise eest ei ole kedagi kohtu alla antud, samuti ei ole õnnestunud politsei uurijatel kordagi õnnetuse põhjustanud veoautojuhti tema vaimse seisundi tõttu üle kuulata. 2006. aasta mais otsustas Tartu maakohus lõpetada menetluse liiklusõnnetuse põhjustanud veoautojuhi süüdistuses seoses tema vaimse tervisega, vabastada ta karistusest ja määrata talle psühhiaatriline sundravi.[6][7]
„Suure tõenäosusega olid avarii peapõhjusteks veoautojuhi vähestest kogemustest tingitud valed juhtimisvõtted. Scania juht oli õnnetuse põhjustanud auto roolis esimest päeva. Ekspertide arvamusel tegi koolibussi juht kõik, mis võimalik, et katastroofi vältida. Viimased mõnikümmend meetrit enne kokkupõrget sõitis buss ratastega lausa teepeenral. Ometi see ei aidanud “
– Kirjutas Jaan Lukas Vooremaa 1996. aasta 15. oktoobri numbris ilmunud artiklis “Rängad murepäevad Palal”.[8]
Viited muuda
- ↑ Kohutav liiklusõnnetus lastega Jõgevamaal; Postimees, 12.10.1996
- ↑ Neli Pala kooli poissi on raskes seisundis, Pala vald leinab oma lapsi, Laste matused on kolmapäeval; Postimees, 14.10.1996
- ↑ "Eesti Vabariigi President 1992-2001 - Ametitegevus - Teenetemärgid - Punane Rist". vp1992-2001.president.ee. Vaadatud 17. jaanuaril 2024.
- ↑ "Vooremaa Kahekümne aasta eest juhtunu pole kellelgi ununenud". Vaadatud 17. jaanuaril 2024.
- ↑ "Vooremaa Pedaalivajutus, mis vallandas õudusunenäo". Vaadatud 17. jaanuaril 2024.
- ↑ Pala tragöödia uurija: see valu ei unune iial!; Õhtuleht, 11.10.2011
- ↑ Pala õnnetuse põhjustaja võidakse saata sundravile; Vooremaa, 14.11.2005
- ↑ Vooremaa, nr. 116, 11 oktoober 2016; DIGAR
Välislingid muuda
- Alo Lõhmus, Bussijuht Enno Nõmm: Ma ei saanud avariid ära hoida; Postimees, 12.10.1996
- Aivar Aotäht, Alo Lõhmus, Pala vald leinab oma lapsi; Postimees, 14.10.1996
- Sõnumileht: Veoautojuht tundis õnnetust ette, nr. 241, 15 oktoober 1996; DIGAR
- Urmas Klaas, Eile oli Eestis leinapäev; Postimees, 17.10.1996
- Mai Vöörmann, Maarja-Liis Arujärv ja Toomas Sildam, Surmasõit; Luup, 28.10.1996
- Mai Vöörmann, Pärast Pala katastroofi; Luup, 14.04.1997
- Tarmo Michelson, Meie elamata elu on kusagil olemas; SL Õhtuleht, 11.10.2001
- Arstid ei luba Pala avarii põhjustajat kohtu ette; Postimees, 24.11.2004
- Tiina Kangro, Pala bussiõnnetus – kümme aastat hiljem; Puutepunkt, Märts 2006
- Riina Mägi, Pedaalivajutus, mis vallandas õudusunenäo; Vooremaa, 11.10.2006
- Signe Kalberg, Pala õnnetuse põhjustanud juht pääseb sundravist; 19.01.2007
- Eesti raskeimad liiklusõnnetused jäävad ajalukku; Postimees, 30.05.2009
- Ellujääja: Eesti ohvriterohkeim bussiõnnetus muutis väikse Pala küla elu igavesti; Reporter, 30.12.2009
- Villu Päärt, Pala bussiõnnetuse ohver kakskümmend aastat hiljem: „Nutma ei saa jääda!“; Eesti Ekspress, 05.10.2016
- Surmasuust pääsenud: Hooaeg 1 Osa 5 (2020); TV 3