Paitji keel (Paici, Ci, Paaci, Pati, Ponerihouen keel) kuulub Austroneesia keelkonda täpsemalt Melaneesia keelte hulka ning on üks Uus-Kaledoonia keeltest

Paitji (Paici)
Kõneldakse Uus-Kaledoonia
Piirkonnad Räägitakse ida rannikul Poindimiest Ponerihoueni, lääne rannikul Kones, Poyas ja ka sisemaal.
Kokku kõnelejaid 7250
Keelesugulus

Austroneesia

Ametlik staatus
Ametlik keel Uus-Kaledoonia
Keelekoodid
ISO 639-1 pri

Paitji keelt räägitakse Uus-Kaledoonias, ida rannikul Poindimiest Ponerihoueni, lääne rannikul Kones, Poyas ja ka sisemaal. Paitji keel kasutab ladina tähestikku.[1] Jacques Pourouda tõlkis Uue Testamendi Paitji keelde, sellega läks aega 24 aastat.[2]


Arvsõnad Paitji keeles muuda

Numbrid
Arvsõna Paitji keeles
üks caapwi
kaks êrêilû
kolm êrêcié
neli êrêpëpé
viis caa kârâ î-jè
kuus caa kârâ î-jè görö caapwi
seitse caa kârâ î-jè görö êrêilû
kaheksa caa kârâ î-jè görö êrêcié
üheksa caa kârâ î-jè görö êrêpëpé
kümme du î-jè

Esimesel neljal numbril ei ole lisatähendust edasi aga on numbrid seotud erinevate keha osadega :käed (î), jalad (â) inimene (âboro), või terve keha. Number 5 tähendab näiteks üks kahest käest ja number 10 mõlemad käed. Numbrid 6-9 moodustatakse nii, et liidetakse numbrile 5 sõnaga görö esimesed neli numbrit. See tähendab seda, et 5+1 = 6 caa kârâ î-jè(5) görö(+) caapwi(1)[3]

Vokaalid muuda

Paitji keeles on 10 mittenasaalset häälikut ja 7 nasaalset vokaali. Paitji on üks vähestest Austroneesia keeltest, mis on tonaalne.


NASAALSED VOKAALID PAITJI KEELES
ì ē ã ő ű ɯ˜ ʌ˜
VOKAALID PAITJI KEELES
i e ε a ʌ u o ɔ ɯ ɤ

Paitji keeles on kasutusel 3 erinevat tooni. Kõrge, keskmine ja madal.kõrge [ ´], keskmine [ ¯] ja madal [ ` ] . Tavaliselt jäetakse madalad toonid märkimata. On olemas ka toonita häälikuid, need on häälikud kus toon on arusaadav eelmisest häälikust. [4] Sõna järg lauses: VOS - tegusõna, sihitis, alus [1]

Konsonandid muuda

Konsonandid
Huulhäälikud Labialiseeritud Huulhäälikud Ige-hammashäälikud Kõva suulae häälik Pehme suulae häälik
Sulghäälikud p pᵂ t c k
Helilised eelnasaalsed sulghäälikud* mb mbᵂ nd ˉɟ ŋɡ
Nasaalsed häälikud m mᵂ n ˉ ŋ
Poolvokaalid w l
Värihäälikud ɾ

[4].

  • Helilised eelnasaalsed sulghäälikud on foneetiline jada nasaalsetest ja tõkestavatest häälikutest mis käituvad fonoloogiliselt nagu üksikud konsonandid.

Keelenäited muuda

ācēē -jah, okei

pópáa- vihm

kóó-külm

pāɾāwē – nahk

ɾʌ- nemad

-ahi

Bwëcu- tere

Boyu – Tere !

Bë pââ pë- Kuhu sa lähed?

ru pi-tùra wë Pwâdé mâ Ûtê -Pwâdé ja Ûtê räägivad üksteisega

Viited muuda