Püha Gregoriuse missa
Püha Gregoriuse missa ehk Gregoriuse missa on kristlikus ikonograafias esinev pilditüüp. Süžee tugineb pärimusele, mille kohaselt transsubstantsioonis kahtlema hakanud paavst Gregoriusele ilmus missa ajal Kristus lihalikul kujul oma kannatusriistadest ümbritsetud Valumehena[1]. Osal piltidel kujutatakse Kristuse küljehaavast verd karikasse nirisemas.
Ajaloost muuda
Selle motiivi alged kirjalikul kujul leiduvad juba Paulus Diaconuse kirjutatud Gregorius I eluloo vanimates käsikirjades, kuigi selles kirjeldatud ilmutus paavstile on verise sõrmelüli kujul elusuuruses Kristuse asemel. Pildiline kujutis on pärit Oriendist, Bütsantsi ikoonikunstist – varaseim Valumehe motiivi kujutamine on Rooma Santa Croce in Gerusalemme kirikus asuv 14. sajandi algusest pärit Bütsantsi mikromosaiik, mis on tuntud nimede all "Akra tapeinosis" või "Imago Pietatis". Sama pilti on peetud ka pärimuse tekke inspiratsiooniks.[2]
Eriti hoogsalt hakkas Gregoriuse missa motiiv levima 15. sajandi teisel poolel, nii altarimaalidel kui ka puu- ja vaselõigetena.
Teosed muuda
Tuntumad selle motiiviga kunstiteosed on
- Hieronymus Boschi maal "Kuningate kummardamise" triptühhoni tiibade välisküljel (praegu Prado muuseumis)
- Diego de la Cruzile omistatud maal (1490, praegu Philadelphia kunstimuuseumis)
- Israhel van Meckenemi kümme vasegravüüri selle motiiviga (1490)
- Bernt Notke maal Lübecki Maarja kirikus (1503 või 1504, hävinud)
- Albrecht Düreri puulõige (1511)
- Vanimaks peetav asteegi sulemosaiiktehnikas pühapilt Israhel Meckenemi järgi (1539)
Pildid muuda
-
Gregoriuse missa osana Hispaania Viimse kohtupäeva teemalisest maalist, 1500–1520 -
-
Hieronymus Boschi triptühhon suletud tiibadega -
Diego de la Cruzile omistatud "Gregoriuse missa" (Philadelphia Museum of Art) -
Albrecht Düreri puulõige "Gregoriuse missa" -
Diego Huanitzini sulemosaiik, kingitus paavst Paul III-le, 1539
.jpg)
