Pöördhõive
Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika).
Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt Boltzmanni statistika jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on mikroosakeste kogumis kõrgemal energiatasemel olevaid osakesi rohkem kui madalama energiatasemega osakesi, ehk täpsemalt: pöördhõive korral on kogumis vähemalt üks kõrgem energiatase osakestest hõivatum kui mõni madalam energiatase.[1]
Aines võib pöördhõivet esile kutsuda mikroosakeste tugev ergastamine optilise kiirgusega, korpuskulaarse kiirgusega, s.t aineosakeste vooga, elektrivoolu läbijuhtimisega või keemilise reaktsiooni toimel.
Pöördhõive on oluline eeldus indutseeritud ehk stimuleeritud kiirguse tekitamiseks laseris.