Põlva vapp
Põlva vapp oli Eesti haldusüksuse Põlva linna vapp.
Vapp on kinnitatud 23. jaanuaril 1995.
Vapi kirjeldus muuda
Hõbedase vapikilbi keskel seisab roheline kukk. Vapi ülaossa jäävad kaks sinist viieharulist õit. Kukk suundub paremale, hoides ülestõstetud jalas kaardikeppi, teise jalaga toetub ta neerja kujuga rohelisele jalgealusele.
Põhjendus muuda
Kukk on sümbolina kahe tähendusega. Ühelt poolt on ta heraldikas vabaduse sümbol ja Põlva oli taastatud Eesti Vabariigis esimene alev, mis end linnaks kuulutas. Teisalt, eriti koos kaardikepiga, on kukk hariduse ja kooliõpetuse sümbol.
Põlva linn on alguse saanud kihelkonnakiriku ümber kujunenud külast. Põlva kirikus on töötanud pikka aega õpetajana Eesti haridusajaloos silmapaistvat kohta omavad Johann Georg Schwartz, kes andis välja õpikute sarja "Koli-ramat" ning Gustav Adolph Oldekop. Lisaks on Põlvaga seotud üks rahvusliku liikumise juhte ja folkloori kogumise algataja Jakob Hurt ning eesti rahvusliku pedagoogikateaduse üks rajajaid Johannes Käis. Põlva on pikka aega olnud vähemalt oma lähema ümbruse hariduskeskuseks, siin asus 1688. aastal üks kahest Võrumaa koolist, 1833. aastal avatud kihelkonnakool oli tol ajal esimene Võrumaal.
Neerja kujuga roheline jalgealune sümboliseerib Põlva linna asumist paljudel küngastel ja Ora ürgoru pervedel. Kaks sinist viieharulist õit on stiliseeritud linaõied, mis viitavad linakasvatusele – pikka aega Põlva ümbruse talupoegadele peamiseks sissetuleku allikaks olnud tegevusele. Just linakasvatusest saadud tuludega hakkasid Põlva kihelkonna talupojad XIX sajandil oma talusid päriseks ostma, see võimaldas omakorda pöörata rohkem tähelepanu kultuurile ja kaubandusele, mille keskuseks sai Põlva. Ka sümboliseerivad kaks õit Põlva koosnemist kahest osast, millest üks on kujunenud kirikuküla laienemisel ja teine paari kilomeetri kaugusel raudteejaama ümber.