Põll on vööle seotud rõivas, mis katab keha esikülge.[1]

Tartlane põllega (Johannes Pääsuke, 1914)

Kandmine muuda

Ajalooliselt on põllesid kandnud peamiselt naised, nii tööd tehes või peol olles. Läänemeresoome naiste riietusse kuulus põll hiljemalt alates 12. sajandist.[1] Põlle sai pruut pulmade ajal põlletamisel ning ta ei tohtinud sellest enam loobuda. Alates 19. sajandi teisest poolest kandsid põlle pidulikel juhtudel ka täiskasvanud tüdrukud.[2] Samal ajal levis põll ka setude hulgas, kelle rõivastuses seda, nagu venelastelgi, varem polnud.

Valmistamine muuda

Materjali ja kaunistuste poolest olid eesti põlled väga variatsioonirikkad.[2] Põll tehti harilikult ühest riidelaiast, mis kroogiti värvli külge või tõmmati krookesse ülaääre paelaga. Linane või takune argipõll oli kaunistuseta. Pidulik põll õmmeldi valgest linasest või värvilisest villasest riidest. Põll kaunistati pilu, pitsi või tikandi ja narmastega. Lõuna-Eestis kaunistati põlli punaste koetriipudega.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon. Toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 229
  2. 2,0 2,1 Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 155