Põlevkiviõli
Põlevkiviõli (inglise shale oil, vene keeles сланцевое масло) on erinevate küllastatud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike ning muude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500 °C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000–2000 °C). Utmise eesmärk on eelkõige kerogeeni termiline lagundamine ja õli saamine. Suhteliselt madala temperatuuri tõttu ei allu saadav õli veel sekundaarsele lagunemisele ja seepärast nimetatakse seda mõnikord ka primaarõliks. Koksistamise eesmärk on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmalt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes gaasi ja koksi. Saadava õli iseloomulik omadus on suur aromaatsete süsivesinike sisaldus.
Põlevkiviõlid sisaldavad küllaltki palju ühe- ja mitmealuselisi fenoole ning muid ühendeid.
Põlevkiviõli kasutatakse eelkõige keemiatööstuses toorainena ning kütte- ja immutusõlina. Põlevkiviõli erineb naftast toodetud rasketest kütteõlidest suhteliselt väiksema viskoossuse ja madalama hangumistäppi ning mõnevõrra väiksema väävlisisalduse poolest.
Põlevkiviõli tööstus Eestis muuda
Eesti Energia Õlitööstus[1] Auveres[2] toodab kolme põlevkiviõli fraktsiooni: kerget ehk põlevkivibensiini (tihedus 780–820 kg/m³), keskmist destillaati ehk kerget kütteõli (tihedus 880–920 kg/m³) ja rasket kütteõli (tihedus 1025–1050 kg/m³). Põlevkiviõli toodavad Eestis veel VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jt.
Suurim toodangumaht saavutati Eestis 2019. aastal, kui Eesti Energia, VKG ja Kiviõli Keemiatööstus tootsid üle 1,17 miljoni tonni põlevkiviõli.[3] 2023. aasta toodangumahuks prognoositakse aga juba üle 1,23 miljoni tonni.[3]
Strateegiline tooraine muuda
Teise maailmasõja ajal kasutati põlevkiviõli Saksa laevastiku allveelaevadel, kuna see on veest raskem ega reeda seetõttu allveelaevade asukohta.[4] Põlevkiviõli tootmise kaitseks rajas Saksa sõjaväe ehitusorganisatsioon Organisation Todt Eestis Ida-Virumaal nn Tannenbergi liini ja tootmispiirkonna kaitseks toimus Sinimägede lahing pealetungivate Punaarmee vägede vastu.[5]
Kajastus kunstis muuda
Põlevkiviõli tootmine on leidnud korduvalt kajastust sotsrealistlikus kunstis.
Ulatuslik põlevkiviteemaline kunstikogu on Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis.[6]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Eesti Energia Narva Õlitehas". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2008. Vaadatud 19. juunil 2008.
- ↑ Eesti Energia õlitehas tootis esimese barreli põlevkiviõli, Delfi.ee, Majandus, 20. detsember 2012
- ↑ 3,0 3,1 "Eesti Energia toodab põlevkiviõli rekordkogustes" ERR, 19. juuli 2023
- ↑ Erki Tammiksaar (2019). Põhijooni põlevkiviõlitööstuse arengust Eestis (PDF). Lk 30.
- ↑ Mati Õun (2007). "Sõjasündmused 1941-1944". muuseum.vaivaravald.ee. Vaadatud 12.02.2020.
- ↑ "Põlevkivimuuseumi esimene püsinäitus". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2017. Vaadatud 10. jaanuaril 2016.