Pärnu Alevi kalmistu

kalmistu Pärnu linnas

Pärnu Alevi kalmistu on kalmistu, mis asub Pärnu linnas Riia maantee ääres.

Pärnu Alevi kalmistu
Pärnu Alevi kalmistu

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast Katariina II edikti, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi Anna mõisa[küsitav] (saksa keeles Annenhof) ja Vaskrääma (saksa keeles Waldhof) väikemõisate piirile.

Kalmistu Suur-Jõe ja Vanapargi tänava nurgal kuulus algselt Pärnu Eliisabeti kogudusele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala Tallinna–Riia postimaantee servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks alevis“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse pastorina teeninud Johann Heinrich Rosenplänteri juhtimisel. 1821. aastal otsustas Pärnu raad surnuaeda laiendada ja Johann Wilhelm Krause kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linnakabelina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka Gotthardt Wilhelm von Budbergi.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas Johann Heinrich Rosenplänter, Amandus Heinrich Adamson, Johann Friedrich Sommer (kirjanikunimega Suve Jaan).

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe Jacob Jacke kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku Hans Dietrich Schmidti kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

Välislingid muuda