Pärlkanalased
See artikkel vajab toimetamist. (August 2017) |
Pärlkanalased (Numididae) on lindude sugukond kanaliste (Galliformes) seltsis.
| Pärlkanalased | |
|---|---|
.jpg) Kiiver-pärlkana (Numida meleagris) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Alamklass |
Nüüdislinnud Neornithes |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Kanalised Galliformes |
| Sugukond |
Pärlkanalased Numididae Longchamps, 1842 |
| Perekonnad | |
| |
Pärlkanalased on Aafrika mandri endeemid ning ühed vanimatest kanaliste esindajatest. Fülogeneetiliselt paiknevad nad paabulindude ja selvavutlaste vahel. Üks eotseeni ajastu fossiilirühm, Telecrex, on tänapäeval esindatud must-pärlkanaga, kes asustab Kesk-Aafrika metsi. Telecrex, kes elas Mongoolias, võis olla vanim tõeline Tetraophasianiid, kellest hiljem arenesid sellised mäestikulist kliimat armastavad rühmad nagu Ithaginis ja Crossoptilon. Tänapäeva pärlkanalased on levinud üksnes Aarikas, kiiver-pärlkana aga on introdutseeritud paljudesse piirkondadesse.[1]
Taksonoomia ja süstemaatika muuda
Pärlkanalaste liikide nimekiri:
- Perekond (Agelastes)
- Kiilas-pärlkana (Agelastes meleagrides)
- Must-pärlkana (Agelastes niger)
- Perekond Pärlkana (Numida)
- Kiiver-pärlkana (Numida meleagris)
- Perekond (Guttera)
- Paruk-pärlkana (Guttera plumifera)
- Kähar-pärlkana (Guttera pucherani)
- Keenia kähar-pärlkana (Guttera (pucherani) pucherani)
- Tanuga kähar pärlkana (Guttera (pucherani) edouardi)
- Perekond (Acryllium)
- Hund-pärlkana (Acryllium vulturinum)
Kirjeldus muuda
Putuka- ja seemnetoidulised maaspesitsevad linnud meenutavad vutte, kuid nende pead on sulgedeta. Guttera perekonna esindajatel on peas iseloomulik must hari, hund-pärlkanal aga on kuklal udusulgedest pruun laik. Enamikul pärlkanadest on tumehall või mustjas hundsulestik, millel on heledad valged laigud, perekonnas Agelastes laigud aga puuduvad. Pärlkanalased on 40–71 cm pikkused ja kaaluvad 700–1600 g.
Käitumine ja ökoloogia muuda
Liigid on enamasti monogaamsed, moodustades paari kogu eluks. Vangistuses peetavad kiiver-pärlkana ja keenia kähar-pärlkana on aeg-ajalt polügaamsed.[2] Kõik pärlkanalased on sotsiaalsed ja elavad väikestes või suuremates rühmades. Kuigi üldiselt on liigid monogaamsed, esineb Guttera, Agelastes ja Acryllium perekondades polüandriat. Polüandriline käitumine on ühine teiste primitiivsete kanaliste nagu tanukana ja kongo paabulind.
Pärlkanalased liiguvad rohumaadel loomakarjade järel ning puistutes primaadirühmade all, kust otsivad mahapudenenud vilju ja seemneid. Pärlkanalased hävitavad efektiivselt puuke, kärbseid, ritsikaid, skorpione ja teisi selgrootuid. Nad söövad ka laipades ja sõnnikus elavaid tõuke. Pärlkanalased on eranditult väga head lendajad, nende rinnalihased on punased, võimaldades neil vajaduse korral läbida pikki vahemaid. Maastikupõlengud on pärlkanalaste jaoks pidev oht, mille eest tuleb kiiresti põgeneda ning lendamine on selleks kõige parem viis.
Mõned pärlkanalased, nagu hund-pärlkana, suudavad olla joomata pikki perioode. Noored pärlkanad on ilmastiku suhtes väga tundlikud, eriti jahedamates piirkondades.
Elupaik ja levik muuda
Pärlkanalased on levinud Saharast lõuna pool sellistes poolavatud elupaikades nagu savannid ja poolkõrbed. Mõni liik, näiteks must-pärlkana, elutseb aga peamiselt metsades. Kiiver-pärlkana on introdutseeritud Ameerika Ühendriikidesse, Suurbritanniasse ja Indiasse, kus neid kasvatatakse toiduks või lemmikloomana.[3] Kiiver-pärlkana on tähtis põllumajanduslind.
Viited muuda
- ↑ Lever, Christopher (2005). Naturalised Birds of the World. London, United Kingdom: T & A D Poyser. pp. 24–26. ISBN 978-0-7136-7006-6.
- ↑ Madge and McGowan, p. 345–352)
- ↑ http://modernfarmer.com/2014/10/get-watch-bird/