Pärg
|
See artikkel räägib peaehtest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pärg (täpsustus). |
Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.
Ajaloost muuda
Keskajal oli pärg levinud Kesk-Euroopas, eriti Saksamaal. Sealt Baltikumi jõudnuna olid pärjad siinmail kasutusel mitmes variandis.
Eestis kanti pärgi peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis ja Saaremaal oli levinud peapael. Hiiumaal kanti erilaadsete pärgadena pruudipärgasid, milleks lõuna pool oli seppel ja põhja pool penik[1].
Kirjeldus muuda
Tüüpiline eesti pärg oli papist, puukoorest või laastudest käänatud võru laiusega 4–10 cm. Võru kattis värviline siid- või villane riie, kaunistatud litrite ja karraga[1]. 18. sajandil hakati pärjale lisama kuklast rippuvaid siidilinte. Kaunid olid pruudipärjad, mis oli kaunistatud lisaks klaashelmeste, rahade ja rosettidega.
Vändras, Lääne-Virumaal ja Harjumaal kanti ka nn kõrvadega pärgi. Setumaa neidudel olid kuklasse köidetavad vanikud[2].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 224.
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 156.
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pärg |