Otto von Habsburg

Otto von Habsburg (ametlik nimi Austrias alates aastast 1918 Otto Habsburg-Lothringen, kuid seda nime ei kasutanud ta ise kunagi; 20. november 1912 Wartholzi villa, Reichenau an der Rax, Alam-Austria, Austria-Ungari – 4. juuli 2011 Pöcking, Baieri, Saksamaa) oli Austria-Ungari viimane kroonprints, Euroopa Liidu poliitik, kirjanik ja ajakirjanik.

Otto von Habsburg
Otto von Habsburg (2006); Oliver Marki foto.
Habsburgid-Lotringide suguvõsa pea
Ametiaeg 1. aprill 1922 – 1. jaanuar 2007
Eelnev	keiser Karl I
Järgnev	Karl von Habsburg
Euroopa Parlamendi saadik Saksamaalt
Ametiaeg 1979–1999
Isikuandmed
Sünninimi	Franz Joseph Otto Robert Maria Anton Karl Max Heinrich Sixtus Xaver Felix Renatus Ludwig Gaetan Pius Ignatius
Sündinud	20. november 1912 Wartholzi loss, Reichenau an der Rax, Alam-Austria, Austria-Ungari
Surnud	20. november 1912 Pöcking, Baieri, Saksamaa
Erakond	Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit
Abikaasa	Regina von Saksi-Meiningen (a. 1951)
Vanemad	Karl I Zita von Bourbon-Parma
Lapsed	Karl von Habsburg, Georg von Habsburg, Walburga von Habsburg, Gabriela von Habsburg, Andrea von Habsburg, Monika von Habsburg, Michaela von Habsburg
Alma mater	Leuveni Katoliiklik Ülikool
Elukutse	poliitik, kirjanik
Tunnustus	Loend...
Autogramm

Ta oli 1973–2004 Paneuroopa Liidu president (seejärel kuni surmani aupresident) ja 1979–1999 Euroopa Parlamendi liige Baieri liidumaalt. 1922–2006 oli ta ka Habsburgide-Lotringite suguvõsa pea. Seejärel andis ta selle au üle oma vanimale pojale Karl Habsburg-Lothringenile (Karl von Habsburgile).

Nimest

Otto von Habsburg sündis kui Tema Keiserlik ja Kuninglik Kõrgus Franz Josef Otto Robert Maria Anton Karl Max Heinrich Sixtus Xavier Felix René Ludwig Gaetan Pius Ignazius, keiserlik prints, Austria ertshertsog, Ungari kuninglik prints. Austrias, kus kõik aadlitiitlid, ka partikkel von, on keelatud on tema ametlikuks nimeks Otto Habsburg-Lothringen. Üldiselt kasutati nimekuju Otto von Habsburg, mida ta Saksamaal võis kasutada.

Elukäik

Otto von Habsburg sündis Alam-Austrias Reichenau an der Raxis Villa Wartholzis. Tema vanemad olid ertshertsog Karl (hilisem keiser Karl I) ja Parma printsess Zita. Tema ristiisa oli keiser Franz Joseph I isiklikult. Viimase surma järel 1916 sai Ottost Austria-Ungari impeeriumi viimane kroonprints. Pärast monarhia kaotamist Austrias elas ta koos vanematega kuni 1919. aasta märtsini Eckartsau lossis. Seejärel viibis ta kuni 1921. aastani Šveitsis, kuid pärast isa katset Ungari troonile tõusta pagendati perekond Madeirale.

Oma isa ootamatu surma järel (1922) sai Otto von Habsburgist vaid 9-aastaselt eksiilkeiser, ta asus koos ema ja õdede-vendadega elama Baskimaale Lequeitiole. Ametlikult kuulutati ta täisealiseks 1930. aastal, temast sai ka Kuldvillaku ordu juht. Samal aastal alustas Habsburg ka õpinguid politoloogia ja sotsiaalteaduste alal, lõpetades 1935. aastal Leuveni ülikooli. Juba enne Teist maailmasõda osales ta Paneuroopa liikumises ja oli vastu Austria annekteerimisele Saksamaa poolt, sõja ajal aitas aga päästa juute ja teisi Saksa võimude poolt tagakiusatuid. 1940–1944 elas ta USA-s, seejärel Prantsusmaal ja Hispaanias, tegutsedes lektori ja kirjanikuna, olles muuhulgas lähedastes suhetes ka Hispaania diktaatori Francisco Francoga. Alates 1954. aastast elas Habsburg Baieri liidumaal Pöckingis Villa Austrias.

1961. aastal loobus ta nõudlustest Habsburgide valitsetud aladele ja sai tänu sellele taas külastada Austriat. Luba selleks anti talle siiski allespärast tõsist sisepoliitilist kriisi, aastal 1966.

1973. aastal, pärast krahv Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi surma, sai Otto von Habsburg Paneuroopa Liidu presidendiks, enne seda oli ta aastast 1957 olnud selle asepresident. Habsburg vastandus nii parem- kui ka vasakäärmuslusele ning toetas Euroopa demokraatlikku ühendamist.

Otto von Habsburg toetas 1980. aastatel idabloki maade ja Baltimaade iseseisvumist (1983. aastal avaldas Euroopa Parlament tema eestvõttel toetust Balti apellile) ning demokraatia teele asumist ning hiljem ka nende saamist Euroopa Liidu liikmeiks. 2003. aastal külastas ta Eestit.

Pärast organisatsioonide juhtimisest ja poliitikas osalemisest tagasitõmbumist tegutses Habsburg peamiselt publitsistina.

Otto von Habsburg valdas lisaks saksa keelele ka ungari, horvaadi, prantsuse, inglise, hispaania ja ladina keelt. Ta oli Austria, Saksamaa, Ungari ja Horvaatia kodanik.

Otto von Habsburg suri oma kodus Pöckingis Baieri liidumaal.

Tunnustus

• 1996 – Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk

Perekond

Otto von Habsburg oli aastatel 1951–2010 abielus Saksi-Meiningeni printsessi Reginaga (1925–2010), kellega tal on seitse last, viis tütart ja kaks poega:

• Andrea Maria (sündinud 1953)
• Monika Maria Roberta Antonia Raphaela ja Michaela Maria Madeleine Kiliana (kaksikud, sündinud 1954)
• Gabriela Maria Charlotte Felicitas Elisabeth Antonia (sündinud 1956)
• Walburga Maria Franziska Helene Elisabeth (sündinud 1958)
• Karl (sündinud 1961) oli Euroopa parlamendi liige ning on Habsburgide dünastia pea.
• Georg ehk György (sündinud 1964) on aga Ungari diplomaat.

Teoseid

• Die Europäische Herausforderung: historische Perspektiven und politische Aktualität. Reimscheid: Vorstand des Preusseninstitut, 1990.
• Karl V (1500–1558): Euroopa keiser. Tallinn: Kunst, 2003. ISBN 5-89920-320-X (köites)
• Paneuropean movement and European Union: aula lecture: June 12, 2003 = Paneuroopa liikumine ja Euroopa Liit: aulaloeng: 12. juuni 2003. Tõlkinud Meelis Leesik. Tartu: Tartu Ülikool, 2005. ISBN 9985-4-0432-7
• Resolution sur la situation en Estonie, en Lettonie et en Lithuanie: adoptée par le Parlament européen à Strasbourg en sa séance du 13 janvier 1983 (Doc. 1-777/80). Raportöör. Stockholm: Baltic Committee in Scandinavia, 1983.

Välislingid

• Elulugu saksa keeles
• VE: Otto von Hapsburg: elukutseline eurooplane
• ERR: suri Otto Habsburg-Lothringen
• Postimees: suri Otto Habsburg
• Postimees: Kelam: Euroopa kaotas ühe suurimatest visionääridest
• Delfi: suri viimase Austria-Ungari keisri vanim poeg Otto von Habsburg
• Päevaleht: Eesti sõber Otto von Habsburg suri 98-aastasena

Eelnev Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi	Paneuroopa liikumise president 1973–2004	Järgnev Alain Terrenoire
Eelnev Karl I	Habsburgide suguvõsa pea 1922–2006	Järgnev Karl Habsburg-Lothringen