Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 19411945.

Ida-alade Riigikomissariaat

saksa Reichskommissariat Ostland


Pindala: 512 000 km²
Elanikke: 19 200 000
Rahvastikutihedus: 37,5 in/km²
Halduskeskus: Riia

Ostlandi riigikomissarid olid Gauleiter und SA-Obergruppenfuhrer Hinrich Lohse ja Gauleiter Erich Koch, asukohaga Riia.

Ostlandi riigikomissarid, vasakult paremale: Otto-Heinrich Drechsler, Hinrich Lohse, Alfred Rosenberg ja Eberhard von Medem Dobele lossi varemete juures (1942)
Riigikomissar ja Gauleiter Hinrich Lohse

Riigikomissariaadi moodustamine muuda

Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 22. juunil 1941 ning läänepoolsete maa-alade vallutamist ja okupeerimist moodustati 25. juulil 1941 kell 12.00 nende alade haldamiseks Reichskommissariat Ostland, keskusega Riia linnas. Riigikomissariaat moodustati Väegrupp Nord tagala-ala osadest.

  Pikemalt artiklis Generalplan Ost

Territoorium muuda

Selle piirid olid algselt järgmised:

Halduskeskus oli esialgu Kaunases.

Juba 1. augustil 1941 kell 12.00 laiendati Ostlandi riigikomissariaadi piire Väegrupp Mitte tagala-ala (rückwärtiges Heeresgebiet Mitte) arvel.

Uued piirid olid esialgu järgmised:

  • loodes: Ostlandi riigikomissariaadi senine idapiir,
  • lõunas ja idas: Vilniuse piirkond, idas ja kagus endine Leedu piir.

Järgmine muutus toimus 1. septembril 1941 kell 12.00.

Siis laiendati Ostlandi riigikomissariaati Kesktagala-ala arvel. Uued piirid olid järgmised:

  • läänes: Ostlandi riigikomissariaadi ja Białystoki ringkonna (Bezirk Bialystok) senine idapiir;
  • lõunas: Ukraina riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ukraine) piir;
  • idas ja põhjas: Kesktagala-ala kuni jooneni Sankevitši[küsitav]Lenina Słuči ääres – Słuči jõgi kuni Słucki linnani – Rudziensk Minski-Babrujski raudtee ääres – Smiłavičy Volma[küsitav] ääres – Barysaŭ (linn jäi välja) – Biarezina jõgi kuni Bierazinoni (umbes 80 km Barysaŭ'st põhja pool) – Dzisna Daugava ääres kuni endise Läti-Vene piirini (kõik nimetatud asulad (välja arvatud Barysaŭ) ning jõgedeäärsed asulad sisse arvatud), Põhjatagala-ala kuni endise Läti-Vene piirini ja endise Läti-Eesti piirini.

Lõplikuks halduskeskuseks määrati Riia.

1. novembril 1941 läks Hrodna linn koos ümbrusega Białystoki ringkonna koosseisu.

Viimane laienemine toimus 5. detsembril kell 12.00. Endise Eesti riigi ala läks Põhjatagala-ala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu, kuigi ta jäi endiselt sõjategevuse piirkonnaks.

Aastatel 19431945 vallutas Punaarmee Ostlandi territooriumi vähehaaval tagasi.

Riigikomissariks (Reichskommissare) nimetati Schleswig-Holsteini ülempresident ja Gauleiter

Ostland´i riigikomissariaadi haldusaparaat muuda

  • I Peaosakond (Hauptabteilung) : juhtimisküsimused juht Wilhelm Burmeister (19051983);
  • II Peaosakond (Politischen-Abteilung): poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused, juhataja Friedrich Trampedach (1941–1944);
      1. IIA-poliitiline osakond, rahvus- ja rassipoliitikaküsimused;
      2. -11. osakonda
    • Kultuuripoliitika osakond
    • Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu osakond
  • III Peaosakond: majandusküsimused;
    • Mäekaevanduse ja Kütteainete referaat
  • IV Peaosakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;

Piirkonnad (Kreisgebiete) Ostlandi riigikomissariaadis 1944 muuda

 
Reichskommissariat Ostland
 
Suur-Saksamaa 1943. aastal
 
Suur-Saksamaa 1944. aastal

Ostlandi kindralkomissarid muuda

Eesti kindralkomissariaat (Generalbezirk Estland) muuda

Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks. Keskus Tallinn.

  1. Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa
  2. Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa
  3. Pärnu piirkond (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa
  4. Tallinn-linn (Reval-Stadt)
  5. Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa
  6. Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa
  7. Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa

Läti kindralkomissariaat (Generalbezirk Lettland) muuda

Keskus Riia.

  1. Daugavpils (Dünaburg)
  2. Jelgava (Mitau)
  3. Liepāja (Libau)
  4. Riia-linn (Riga-Stadt)
  5. Riia-maa (Riga-Land)
  6. Valmiera (Wolmar)

Leedu kindralkomissariaat (Generalbezirk Litauen) muuda

Keskus Kaunas.

  1. Kaunas-linn (Kauen-Stadt)
  2. Kaunas-maa (Kauen-Land), hõlmas Alytuse, Kaunase, Lazdijai, Marijampolė, Vilkaviškise, Šakiai ja Kėdainiai maakonna
  3. Panevėžys (Ponewesch), hõlmas Panevėžysi, Ukmergė, Utena, Zarasai, Rokiškise ja Biržai maakonna
  4. Šiauliai (Schaulen), hõlmas Šiauliai, Mažeikiai, Telšiai, Raseiniai, Tauragė ja Kretinga maakonna
  5. Vilnius-linn (Wilna-Stadt)
  6. Vilnius-maa (Wilna-Land), hõlmas Vilniuse, Trakai, Eišiškese, Švenčionyse, Ašmiany ja Sviri maakonna

Valgevene kindralkomissariaat (Generalbezirk Weißruthenien) muuda

Keskus Minsk.

  1. Baranavičy (Baranowitschy)
  2. Barysaŭ (Barisau)
  3. Hancavičy (Hanzewitz)
  4. Hłybokaje (Glubokoje)
  5. Lida (Lida)
  6. Minsk-linn (Minsk-Stadt)
  7. Minsk-maa (Minsk-Land)
  8. Navahrudak (Nowogrodek)
  9. Słonim (Slonim)
  10. Słuck (Sluzk)
  11. Vilejka (Wilejka)

Saksa Riigi keskasutuste esindajad riigikomissariaadis muuda

Wehrmacht muuda

Otse Oberkommando der Wehrmacht-le alluv (Wehrmachtbefehlshaber Ostland)

  • 1. juuli 1941 – 30. aprill 1944, ratsaväekindral ja SS-Gruppenführer Walter Braemer,
  • 1. mai 1944 – 31. august 1944, soomusväekindral (Gen.d.PzTrps) Werner Kempf.

SS ja Politsei muuda

SS-i ja Politsei Reichsführer Heinrich Himmlerile alluv (Höhere S.S.und Polizeiführer (HSSPF) Ostland und Russland-Nord)

Filateelia muuda

 
Ostlandi postmark

Ostlandis olid käibel oma postmargidAdolf Hitleri pildiga Saksamaa postmargid musta ületrükiga OSTLAND. Esinesid ka samad margid ilma nimetatud ületrükita, samuti muud tollased Saksa margid.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda