Oskari Jauhiainen

Heikki Oskari Jauhiainen (31. oktoober 1913 Kiiminki20. jaanuar 1990 Helsingi) oli soome skulptor.

Oskari Jauhiaise kujundatud Kiiminki vapp

Ta valmistas eelkõige monumentaalskulptuure, kuid kujundas ka medaleid ja vappe.[1]

Oskari Jauhiainen oli pärit vaesest perest, kus käsitööoskused olid au sees. Lapsena karjas käies armastas ta voolida puukujukesi, mida õnnestus isegi müüa. Avalikult esil oli tema kätetöö esimest korda 1928. aastal Oulu põllumajandusnäitusel, kus tema valmistatud karukuju äratas laiemat tähelepanu.[1]

1936. aastal valmistas Jauhiainen kivist Vesaise mälestusmärgi Ylikiiminkis ja 1937 monumendi "Liekki" Yppäris.

Aastatel 19381941 õppis ta kunstiakadeemia eelkäijaks olnud kunstnike ühenduse joonistuskoolis näiteks Felix Nylundi käe all.[1]

Ta osales Talvesõjas ja Jätkusõjas. Aastast 1947 kuulus ta Soome ekspressionistide moodustatud Oktoobri rühma. Pärast sõda valmistas ta kümme sõjamälestusmärki.[1]

Aastal 1952 valmis Jauhiaise esimene suurem töö, Mikael Agricola monument Turus. See tegi ta laiemalt tuntuks. Samal aastal püstitati ka langenute mälestusmärk Oulus.[1] Aastatel 19561965 õpetas ta kunstiakadeemias skulptuuri.

Aastal 1954 võitis Jauhiainen koos Aimo Tukiaisega Mannerheimi ratsamonumendi võistluse, kuid koostöö katkes 1956. aastal, kui Jauhiainen erimeelsuste tõttu osalusest loobus.[2]

Tal oli ateljee Helsingis Jollases, kuid suved veetis ta Kiiminkis.

Aastal 1956 sai ta Pro Finlandia medali. President Urho Kekkonen andis Jauhiaisele 1968. aastal professori nimetuse. Aastal 1977 määrati talle kunstnikupension ning 1982 anti akadeemiku aunimetus.

Kiiminkis avati 1997. aastal Oskari Jauhiaise muuseum.

Oskari Jauhiaise tööde seas on "Nahkurit" (Hämeenlinna, 1958), "Kalasääski ja lohi" (Oulu, 1960), Werner Söderströmi monument (Porvoo, 1960), "Ruuhkanpurkajat" (Joensuu, 1962), "Ahtaajat" (Kotka, 1964), "Paperintekijät" (Tervakoski, 1966), Meremeeste mälestusmärk (Helsingi, 1968), Teuvo Pakkala monument (Oulu, 1973), "Niittäjät" (Liminka, 1977), "Vanhat vaeltajat" (Muhos, 1984) ja "Haravatyttö" (Kiiminki).

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Arto Kouri, Kuvanveistäjä-akateemikko Oskari Jauhiaisen elämästä ja työstä". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2011. Vaadatud 18. aprillil 2012.
  2. Pekka Rönkkö: Oskari Jauhiainen (1913–1990) ARS Nordica 5, Pohjoinen, 1994. ISBN 951-749-207-3, lk 119–126

Välislingid muuda