Oskar Nedbal

Oskar Nedbal (26. märts 1874 Tábor – 24. detsember 1930 Zagreb) oli slovaki helilooja, viiuldaja ja dirigent. Komponeeris 8 operetti, millest tähelepanuväärseim on Polenblut. Kirjutanud ka muusika 8 balletile, samuti instrumentaal-, vokaal-, kammer- ja orkestrimuusikat.

Karjäär muuda

Õppis noormehena Tábořis koormeister Johann Endleri juures. 1885–92 jätkas õpinguid Praha konservatooriumis Antonín Bennewitzi (viiul), Vladislav Bláha (trompet) ja Antonín Dvořáki (kompositsioon) juhendamisel. Mängis 1891–1906 vioolat 20. sajandi alguse ühes Euroopa populaarsemas kammeransamblis, Tšehhi kvartetis (České kvarteto), mille asutajaliikmeks ka oli.

1896–1906 dirigeeris Tšehhi filharmoonia sümfooniaorkestrit ning esines külalisdirigendina paljudes Euroopa maades. 1906–18 elas Viinis ja juhatas seal Tonkünstlerorchesterit. Pärast Austria-Ungari impeeriumi lagunemist ja Tšehhi Vabariigi moodustamist pöördus tagasi Prahasse, kuid ei leidnud seal alalist tööd. Dirigeeris 1920–21 Šaki sümfooniaorkestrit.

Asus 1923. aastal elama Bratislavasse. Kujunes Slovakkia muusikaelu juhtivaks tegelaseks. Oli alates 1923. aastast Slovaki rahvusooperi (Národní divadlo) ja Bratislava raadio orkestri dirigent ning Bratislava ülikooli ja Bratislava Muusikaakadeemia õppejõud.

Tšehhi kvartett 1895. Vasakult Karel Hoffmann, Hanuš Wihan, Oskar Nedbal, Josef Suk.

Isiklikku muuda

1930. aastate alguse sügava majanduskriisi ajal juhtis teatrit majanduslikult ebaõnnestunult. Ajalehed süüdistasid just teda Slovaki rahvusteatri pankroti äärele juhtimises. Nõuti, et ta teatri võlad maksaks kinni oma taskust. See tekitas sügavat depressiooni ja hingelist tasakaalutust. Läks Zagrebi, et seal juhatada oma balleti "Pohádka o Honzovi" ("Honza jutustus") etendust. Pärast jõululaupäeva etenduse lõppemist ei suutnud enam taluda võlanõudlejate rünnakutest süvenenud stressi ning hüppas end Zagrebi ooperimaja ülemise korruse aknast alla surnuks.

Operetid olid populaarsed eelkõige Viinis, kus keskmisest suuremat edu saavutas "Polenblut" ("Poola veri"). Seda operetti esitati aastatel 1916–30 viies Eesti teatris: Estonia 1916; Vanemuine 1924; Endla 1925, 1926; Ugala 1929 ja Narva teater 1930.

Kasutas oma operettides palju tšehhi, poola ja Balkani rahvaste muusikat. Kirjutas muusika ballett-pantomiimile "Pohádka o Honzovi" (1902).

Teosed (esietendunud Viinis, kui pole teisiti märgitud) muuda

Die keusche Barbara (Cudná Barbora, 1911)
Polenblut (Polská krev, 1913)
Die Winzerbraut (Vinobraní,1916)
Die schöne Saskia (Krásná Saskia, 1917)
Eriwan (1918)
Mam’selle Napoléon (1919)
Sedlák Jakub (ooper, Brno, 1922)
Donna Gloria (1925).