Oskar Kuul
Oskar Kuul (6. november 1924 Omski maakond, Omski kubermang, Vene NFSV, NSV Liit – 10. detsember 1992)[1] oli eesti majandijuht, Kirovi kalurikolhoosi esimees (1955–1990).
Ta sündis Siberis Omski lähedal eesti külas, teenis Nõukogude–Saksa sõja ajal Punaarmees. 1945. aastal oli NKGB vägedes Narvas. Töötas 1946–1949 komsomolijuhina Lihulas ja Haapsalus. Aastatel 1949–1951 õppis ta Vilniuse KGB ohvitseride koolis, seejärel töötas Eesti NSV KGB-s, kust saadeti 1955. aastal aktiivsesse reservi vanemleitnandi auastmes.[2]
Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi esimees.[3]
Kuuli järgi on saanud nime Miiduranna lähedal Tallinna lahes asuv laevade tankimisehitis Kuuli Muna ehk Reidikai. Kuul sai palju NSV Liidu autasusid, millest tähtsamad olid sotsialistliku töö kangelase kuldtäht (1980) ning kaks Lenini ordenit. 1987. aastal anti talle NSV Liidu riiklik preemia.
Viited muuda
- ↑ "Tuntud eestlaste sünnipäevad". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. mai 2001. Vaadatud 4. septembril 2011.
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. november 2016. Vaadatud 25. novembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://ekspress.delfi.ee/kuum/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson?id=69199851
Välislingid muuda
- Haud Tallinna Metsakalmistul
- Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992, Randlane: aktsiaseltsi Esmar ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992