Oscari-kõne
See artikkel vajab toimetamist. |
Oscari-kõne on kõne, mille peavad Oscari filmiauhindade saajad Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia iga-aastasel auhinnatseremoonial. Ülemaailmse vaatajaskonna ja auhinnasaajate kuulsuse tõttu on Oscari-kõned auhinnatseremoonia hästi tuntud osa.
Ajalugu muuda
Oscari gala kõned on alati tseremoonia tähtis osa ning tihti väga mõjukad. Siiski on olnud ka segadusse ajavaid või ebaselgeid avaldusi, mis tõmbavad samuti meedia tähelepanu. On meediaväljaandeid, kus peetud kõnesid hinnatakse ja arvustatakse. Näiteks 2013. aastal hinnati Christoph Waltzi "lühikest ja stiilset" kõnet hindega A, samal ajal kui Quentin Tarantino "tuimanäoline enesekiitus" teenis hinde C.
2013. aasta Oscaritel pälvis erilist tähelepanu ka Jennifer Lawrence'i kukkumine parima naisnäitleja auhinda vastu võtma minnes. Järgmiseks päevaks olid selle vahejuhtumi fotod ja videoklipid interneti kaudu kiiresti levinud ning tema kukkumist mainis isegi järgmise aasta galal õhtujuht Ellen DeGeneres.
Väljaande The New Yorker sõnul on levinud vigadeks Oscari-kõnedes näiteks liigne enesekiitus (James Cameron), liigne emotsionaalsus (Gwyneth Paltrow), veidrad käitumismaneerid (Melissa Leo). Vahel leidub ka passiivset agressiivsust (Shirley MacLaine, kes tänas Debra Wingerit "turbulentse briljantsuse" eest), ebamugavust tekitavaid väljaütlemisi (Angelina Jolie, kelle sõnad oma venna kohta tekitasid palju segast kõmu). Parimatel juhtudel pakuvad kõned vabastavat maaniat (Roberto Benigni) või stiilset kombinatsiooni humoorikast enesekriitikast, tänulikkusest ja sarmist (Meryl Streep).
Tähelepanuväärsed kõned muuda
Paljud tsitaadid Oscari-kõnedest on salvestunud kultuurimällu ning säilitavad aktuaalsuse ka aastaid hiljem. Oscarite ametlikul YouTube'i kanalil, kus on suur kogu Oscari gala kuulsaid hetki läbi aegade, on kõige populaarsemateks kõnedeks näiteks Leonardo DiCaprio 2016. aasta ja Matthew McConaughey 2014. aasta võidukõned parima meesnäitleja auhinna saamisel, vastavalt 12 ja 10 miljonit vaatamist. 10 miljonit vaatamist on ka 2009. aasta parima meeskõrvalosatäitja auhinna pälvinud Heath Ledgeri kõnel, mille pidasid tema ema, isa ja õde, sest näitleja suri 2008. aastal pärast filmi "The Dark Knight" filmimist.
Oscari-kõnede sisu erineb vastavalt esinejatele, aga tihti kasutatakse seda võimalusena heita nalja filmitööstuse ja iseenda üle, olla siiras ning tänulik oma kolleegidele ning lähedastele ning juhtida tähelepanu olulistele probleemidele ja liikumistele. On ka haruldasemaid juhtumeid, näiteks tegi 1992. aastal parima meeskõrvalosatäitja auhinna võitnud Jack Palance ühe käega kätekõverdusi, et demonstreerida nõnda filmitööstuse juhtivtöötajatele, et nende kõhklus vanemate näitlejate palkamisel on kohatu. Samuti oli üllatuslik 2005. aastal parima algupärase laulu Oscari võitja Jorge Drexler, kes rääkimise asemel esitas laulu "Al Otro Lado del Río".
Levinud teemad ja reeglid muuda
Oscari-kõnede pikkus on limiteeritud 45 sekundile. Pärast ajalimiidi täitumist hakatakse vaikselt, kuid järjest valjemini mängima muusikat, mis on märgiks laval olijale, et tema kõne pidamise aeg on läbi. Ajalimiidi meeldetuletused on ka teleprompteril, mida kõnepidaja näeb. 2008. aastal kasutasid Jack Black ja Will Ferrel kõnelõpetamismuusika mängimist võimalusena esitada selle põhjal laul. Kindlaks tüüpiliseks teemaks Oscari-kõnedes on inimeste tänamine. Tihti tänatakse agente, režissööre, kolleege, jumalat, enda iidoleid ja perekonnaliikmeid.
Rekordilised kõned muuda
Kõige pikema Oscari-kõne pidas Greer Garson 15. Oscari galal pärast seda, kui oli pälvinud 1942. aasta parima naisosatäitja auhinna. Tema kõne kestis peaaegu kuus minutit. Pärast seda tehti reegliks, et kõne pikkus ei tohiks ületada 45 sekundit.
Kõige lühema Oscari-kõne pidas Patty Duke 35. Oscari galal pärast parima naiskõrvalosatäitja auhinna võitmist 1962. aastal. Duke oli 16-aastane ning sel ajal läbi aegade kõige noorem Oscari võitja. Tema kõne oli kõigest kaks sõna: "Thank you."