Organoloogia
|
See artikkel räägib anatoomia harust; muusikateaduse haru kohta vaata artiklit Organoloogia (muusika) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist, talitlust ja patoloogiat.
Elundid ehk organid koosnevad kudedest, on eri organismidel eripärase kuju, morfoloogia, asendi ja talitlusega ning võivad olla kas jäävad ehk definitiivsed või ajutised ehk provisoorsed.[1]
Elutähtsateks elunditeks peetakse elundeid, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast talitlust jätkata. Elutähtsateks elunditeks peetakse taimedel juuri, varsi ja lehti (laiemas mõttes ka paljunemiselundid), inimestel aju, neere, maksa, kopse ja süda.[2]
Organoloogia on tihedalt seotud selliste anatoomia allharudega nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, ealine anatoomia, kliiniline anatoomia ja patoanatoomia jpt.
Liigitus muuda
Uuritava objekti järgi saab eristada:
- taime morfoloogia – uurib taimede elunditega seotut
- veterinaarorganoloogia – uurib loomade elunditega seotut
- inimese organoloogia – uurib inimeste elunditega seotut
Elundkonnad muuda
Pikemalt artiklis Süstemaatiline anatoomia
Süstemaatiline anatoomia tegeleb elundkondade ehk elundisüsteemide ehk aparaatide käsitlemisega.[3][4]
- Pikemalt artiklis Elundkond
Inimese elundkondi ehk aparaate (seedeaparaat, hingamisaparaat jne) klassifitseeritakse anatoomias ja meditsiinis ka talitluse ja päritolu järgi:[3]
- Sisenõrenäärmete e sisesekretsioonielundite süsteem e endokriinsüsteem (med hormonoloogia)
- Hingamiselundkond (sisuseõpetus e splanhnoloogia[5]
- Katteelundkond (med dermatoloogia)
- Lihaskond (müoloogia)
- Lümfisüsteem (med lümfoloogia ka med endokrinoloogia)
- Skeletisüsteem (osteoloogia ja sündesmoloogia)
- Närvisüsteem (neuroloogia)
- Seedeelundkond (sisuseõpetus e splanhnoloogia)
- Kuse-suguelundkond e urogenitaalsüsteem (kuseelundid, suguelundid) (sisuseõpetus e splanhnoloogia)
- Südame ja soonte süsteem e vereringeelundite süsteem (soonteõpetus e angioloogia)
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
- ↑ http://www.audioenglish.org/dictionary/vital_organ.htm
- ↑ 3,0 3,1 Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
- ↑ Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates" ,Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
- ↑ "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 718, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.