Om (jõgi)

Om (vene keeles Омь) on Irtõši parempoolne lisajõgi. Ta suubub Irtõši Omskis, mis on Omi järgi nimetatud.

Om
Om Kuibõševi lähedal Om Kuibõševi lähedal
Lähe	Vasjuganje tasandikul 56° 12′ 5″ N, 81° 23′ 16″ E
Suubub	Irtõšši 54° 58′ 54″ N, 73° 22′ 10″ E
Valgla maad	Venemaa
Valgla pindala	52 600 km²
Pikkus	1091 km
Parempoolsed lisajõed	Tarta

Jõgi algab Novosibirski oblastist Vasjuganje tasandikult. Jõe lähte geograafilised koordinaadid on 56°16'N 81°33'O. Jõgi voolab läände. Ta läbib Kuibõševi, seejärel suubuvad temasse paremalt Itša ja Tarta, siis jõuab ta Omski oblastisse, läbib Kalatšinski ja Kornilovka ning suubub Omskis Irtõšši. Suudme geograafilised koordinaadid on 54°58'N 73°22'O. Omi veed jõuavad Obi kaudu Põhja-Jäämerre.

Jõe nimi pärineb turgi keeltest, kus sõna "om" tähendab 'vaikne'. Jõe lähe asub merepinnast 140 m kõrgusel, suue 69 m kõrgusel ja jõgi on 1091 km pikk, mis tähendab, et tema langus on 71 m ja lang 6,5 cm/km, mis suhteliselt väike, kuigi näiteks Irtõši ja Obi lang on veelgi väiksem.

Omi valgla on 52 600 km² ning vooluhulk 121 km kaugusel suudmest 64 m³/s ja suudmes 52 m³/s.

Omi suue asub 1831 km kaugusel Irtõši suudmest ja 2993 km kaugusel Põhja-Jäämerest.

Jõeorg on 3–8 km lai ja läbilõikelt trapetsikujuline. Selle servad on ülemjooksul lauged, alamjooksul järsemad. Lamm on katkendlik, 250 m kuni 3 km lai, kaetud kohati metsa ja kohati niiduga, aga kohati on lammil puud maha võetud ja lamm üles haritud. Jõesäng on mõõdukalt käänuline ja jõeharudeta. Jõeoru laius on madalvee ajal 40–84 m, aga loogete kohal võib ulatuda 110–220 meetrini. Vee sügavus on koolmekohtadel 0,3–1,5 m, hauakohtadel 2,0–4,1 m. Jõe voolukiirus on üldiselt 3–4 dm/s, maksimaalselt 14 dm/s.

Põhiliselt toitub Om lume sulamisveest. Madalvesi on maist juulini, mõnikord augustini. Om jäätub oktoobri lõpus või novembri alguses ja vabaneb jääkattest aprillis või mai alguses.

Nõukogude võimu ajal oli Om laevatatav keskjooksul 369 km ulatuses Kuibõševist Ust-Tarkani, aga tänapäeval ei kuulu Om Venemaa siseveeteede hulka. Selle põhjuseks on asjaolu, et Vasjugani sood muutuvad globaalse kliimamuutuse tulemusena järjest kuivemateks ja nendest väljuvad jõed kipuvad järjest enam kuivama.

1980. aastatel vähenes vee voolukiirus Omis oluliselt ja jõgi hakkas õitsema. Et veidi liigutada seisvat vett, sõideti õhkpadjal laevadega jõgi suuremas osas selle pikkusest läbi. Ent ka selleks oli tarvis jõge sildade all prahist puhastada.