Olekuparameetrid
Olekuparameetrid on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut. Kui olekuparameetrid jäävad ajaliselt muutumatuks, siis on süsteem termodünaamilises tasakaalus, s.t aine- ja energiavood süsteemis puuduvad (või püsivad muutumatuna – süsteemi väljundsuurused võrduvad sisendsuurustega). Olekuparameetrid kirjeldavad süsteemi hetkeolekut sõltumata sellest, kuidas süsteem selle olekuni jõudis.
Peamised olekuparameetrid on temperatuur, rõhk, ruumala (ehk maht), ainehulk (osakeste arv), entroopia ja termodünaamilised potentsiaalid: siseenergia, entalpia, Gibbsi vabaenergia. Muud olekuparameetrid tuletatakse nendest suurustest.
Termodünaamilised olekuparameetrid jagunevad ekstensiivseteks ja intensiivseteks:
- ekstensiivsed parameetrid sõltuvad süsteemi ainehulgast; ekstensiivsed parameetrid on mass, ruumala (maht), entroopia, entalpia, siseenergia;
- intensiivsed parameetrid ei sõltu ainehulgast; peamised intensiivsed parameetrid on temperatuur, rõhk, tihedus (eriruumala pöördsuurus) ja molaarsed suurused (molaarmass, molaarruumala).
Kui jaotada süsteem kahte võrdsesse ossa, siis vähenevad ekstensiivsed parameetrid kahekordselt, intensiivsed parameetrid aga ei muutu. Näiteks kui klaasitäiest veest pool välja valada, siis väheneb vee kogus (ainehulk kui ekstensiivne suurus) poole võrra, aga vee temperatuur (intensiivne suurus) seejuures ei muutu.
Olekuparameetreid liigitatakse ka termilisteks ja energeetilisteks:
- termilised olekuparameetrid on temperatuur, rõhk ja erimaht (tihedus);
- energeetilised olekuparameetrid on siseenergia, entroopia, entalpia.
Olekuparametrite muutumise kulgu kirjeldavad protsessiparameetrid, nagu töö ja soojus.