Oleg Sapožnin
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
Oleg Sapožnin (27. detsember 1931 Tallinn – 2. juuli 2014 Tallinn) oli Eesti spordi-, kultuuri- ja majandustegelane ning jalgrattur ja jalgrattaspordikohtunik.
Sapožnin on maetud perekonna rahulasse Tallinna siselinna kalmistul.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Haridus muuda
Ta lõpetas aastal 1949 Tallinna 30. Keskkooli ja aastal 1954 elektriinsenerina Tallinna Polütehnilise Instituudi.
- 1939–1940 Jakob Westholmi Gümnaasium, I klass
- 1940–1945 Tallinna 19. Keskkool II–VII klass
- 1945–1948 Tallinna 32. Keskkool, VIII–X klass
- 1948–1949 Tallinna 30. Keskkool, XI klass
- 1949–1954 TPI elektrijaamade, -võrkude ja süsteemide erialal, diplomeeritud elektriinsener
Täiendas end Moskva Mittestatsionaarses Energeetikainstituudis elektrivõrkude ja -süsteemide erialal.
Töökohad muuda
Sapožnin töötas aastatel 1954–1975 Eesti Energias, alustades elektrijaama valveinsenerina ja lõpetades Eesti Elektrivõrkude Ehituse juhatajana[1]. Ta olita Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati organiseerimiskomitee Tallinna osakonna ja hiljem valitsuse juhataja. Ta oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia viimane ja Eesti Kontserdi esimene direktor.
- 1954–1955 Ellamaa Elektrijaamade valveinsener
- 1955–1957 Eesti Energia TTO-insener
- 1957–1963 Eesti Energia vanemvalvedispetšer
- 1963–1964 Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse perspektiivgrupi juhataja
- 1964–1966 Eesti Energia elektrivõrkude kesktalituse juhataja ja kolleegiumi liige
- 1966–1975 Trust ”Eesti Elektrivõrkude Ehitus” juhataja
- 1975–1977 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee esimehe asetäitja
- 1975–1980 Orgkomitee ”Olümpia 80” Tallinna Valitsuse juhataja
- 1981–1993 Eesti Riikliku Filharmoonia (aastast 1989 Eesti Kontsert) direktor
- 1993–2005 AS Betola juhataja – WW Passaaži ehitaja ja esimene omanik
Tööstaaži kokku 56 aastat, neist Eesti Energia süsteemis 21 aastat.
Spordikarjäär muuda
Oleg Sapožninist sai esimene Eestist ja NSV Liidust pärit rahvusvahelise tasemega jalgrattakohtunik. Sportima hakkas koolis, jalgrattasõidus olid tema innustajad Eimar Kask ja Miralda Merila. Saavutas koolinoorte ja Tallinna meistrivõistlustel auhinnalisi kohti.
- 1953–1992 Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi liige
- 1965–1983 Jalgrattaspordiföderatsiooni esimees
- 1991–2000 Jalgratturite Liidu tehnilise komisjoni esimees
- 1967–1987 kuulus ka Nõukogude Liidu Jalgrattaspordiföderatsiooni presiidiumi
- 1977–1978 Rahvusvahelise Jalgrattaspordiliidu (UCI) tehnilise komisjoni liige.
- 1992–2001 EOK liige
- 1993–2001 EOK täitevkomitee liige.
- 2001–2004 ja 2005–2008 Euroopa hääleõiguslik delegaat UCI kongressidel.
Ta tegutses paljudel suurvõistlustel jalgrattakohtunikuna (aastast 1970 oli Sapožnin rahvusvahelise kategooria kohtunik), sh 1972 ja 1996 OM-il (vanemkohtunikuna), 10 MM-il (2 korda peakohtunikuna). Avaldas kirjutisi ajakirjas Kehakultuur ja ajalehes Spordileht. Spordiraamatute "XXI olümpiamängud. Montreal 1976" (1978) ja "100 aastat jalgrattasporti Eestis" (1986) üks autoreid.
Hobid ja harrastused muuda
Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Jalgratturite Liidu tööst osavõtt auliikmena, maakodu rajamine ja selle eest hoolitsemine. Džässmuusika klubi tööst osavõtt.
Reisimine maailmas ja suveniiride kogumine reisidelt.
Tunnustus muuda
- Eesti Olümpiakomitee auliige (2002)
- Rahvusvahelise Olümpiakomitee autasu ”Sport ja vabatahtlikkus” (2001)
- Eesti Jalgratturite Liidu aupresident (2001)
- Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu UCI aumärk (1997)
- Kalevi auliige (1966)
- Eesti NSV teeneline sporditegelane (1967)
- Orden ”Austuse märk”
- Rahvaste Sõpruse orden
- NSV Liidu energeetika, kehakultuuri ja olümpia eesrindlane
Perekond muuda
Tema isa oli multiinstrumentalist Vladimir Sapožnin, esinejanimega Boba.
Vanaisa Vassili Voinov ehitas Tallinna kogu Tsaari-Venemaa esimese betoonehitise: revüüteatri Grand Marina, milles muuhulgas paiknesid ka Tallinna suurim kino Ars ja lokaal Must Kass. Hoone sai suuri kahjustusi Tallinna pommitamisel, ent on tänapäevani tuntud kui Vene kultuurikeskus.
Olegi poeg Vladimir Sapožnin (11. detsember 1964 – 10. aprill 2023) töötas 30 aastat erinevates toiduainetööstuse ettevõtetes.
Raamat muuda
Piret Kooli kirjutatud elulooraamat "Oleg Sapožnin – lõputu rahutuur" ilmus 4. oktoobril 2017 (kirjastus Post Factum, Tallinn 2017, 9789949603121. 384 lk). Teose esitlus toimus Olegi vanaisa Vassili Voinovi mälestuseks ehitatud WW Passažis – aadressil, kus Oleg lapsena elas.
„21 aastat oma elust töötasin Eesti Energias, viis ja pool aastat tegin olümpiat, neli kuud töötasin ministrite nõukogus ning 12 ja pool aastat juhatasin filharmoonia tööd. Lõpuks sai minust Passaaži tegevjuht – need on kõik väga erinevad küljed. Aga tänu sellele, et olen spordiga tegelnud, on mul närvisüsteem säilinud,” tunnistab 60 aastat maailma tippvõistlustel jalgrattakohtunikuna osalenud Oleg Sapožnin oma päevaraamatus.
Mahukas elulooraamatus saavad sõna kümned Oleg Sapožnini sõbrad ja tuttavad. Põhirõhk on ta enda räägitud lugudel, mida ta on Eesti Spordimuuseumi helilindile rääkinud enam kui 17 tundi.