Olümpia kunstikonkursid

Olümpiamängude kunstikonkursid olid kunstikonkursid, mis kuulusid olümpiamängude juurde aastatel 1912-1948.

Antiikolümpiamängude traditsioonidest lähtuvalt tegi parun Pierre de Coubertin 1906. aastal ettepaneku võtta olümpiamängude kavva ka sporditeemalised kunstikonkursid (arhitektuuri, kirjanduse, kujutava kunsti (maalimise ja skulptuuri) ja muusika alal) ning autasustada parimate tööde autoreid kuld-, hõbe- ja pronksmedaliga.

Esimene konkurss korraldati 1912. aastal, viimane toimus 1948. Kunstikonkurssidest loobuti, kuna tekkis küsimus kunstnike professionaalsuse või amatöörsuse kohta (spordivõistlustel võisid osaleda vaid amatöörid). Hilisematel mängudel on organiseerimiskomiteed ROKi otsuse kohaselt olümpiamängude ajal korraldanud sporditeemalisi kunsti-, postmargi- ja fotonäitusi.

1912. aasta Stockholmi olümpiamängude kunstikonkursil oli oodatust väiksem osavõtt, oma tööd saatsid 35 kunstnikku, kuid kuldmedalid anti sellest hoolimata välja kõigis viies kategoorias. Esimest korda võeti asja tõsiselt 1924. aastal Pariisis, kui osalejaid oli 193.