OSB
OSB (inglise keeles oriented strand board) ehk suunatud laastuga plaat on tööstuslikult toodetud puitplaat, mis saadakse samasihiliseks suunatud laastude ja liimaine kokkupressimisel suure surve all.
Selle tehnoloogia töötas välja Armin Elmendorf 1963. aastal Ameerika Ühendriikide California osariigis. Juhuslikult paigutunud umbes 2,5 × 15 cm ribad tekitavad OSB-plaadi pinnale reljeefse ja kirju mustri ning neid plaate on saada eri mõõdus ja paksuses (valdavalt vahemikus 6–24 mm). Tihti klassifitseeritakse OSB-plaat puitlaastplaadiks, kuid seda ei saa lugeda õigeks just OSB suuremate tugevusnäitajate tõttu. Erinevalt puitlaastplaadist paigutuvad OSB-plaadil pikemad laastud puidu pindmistesse ja n-ö normaallaastud sisemistesse kihtidesse.[1]
Kasutusalad muuda
OSB on heade mehaaniliste näitajatega materjal, mis võimaldab seda kasutada kandvate konstruktsioonide ehitamisel. Levinumad kasutuskohad on seinte, põrandate ja aluskatuse ehitamisel. Saadaval on ka ühelt küljelt isoleeriva kihiga kaetud OSB-plaadid välispindadel kasutamiseks, mis hõlbustavad paigaldust ning tagavad kõrgema energiatõhususe hoone välispiiretes. OSB-plaate kasutatakse ka mööbli tootmises.
Tootmine muuda
OSB-d toodetakse laiade plaatidena, mis koosnevad ristsuunalistest kokku pressitud ristkülikukujulistest õhukestest puitlaastude kihtidest. Sideainena kasutatakse vaha ja sünteetilist vaiguliimi (95% puitu, 5% vaha ja vaiku). Kasutatavad tüüpvaigud sisaldavad fenoolformaldehüüdi, melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüde või isotsüanaadi, mis on kõik niiskuskindlad sideained. Euroopas on levinud sideainete kombineerimine, sisekihtides kasutatakse fenoolformaldehüüdvaiku ja pindmistes kihtides melamiiniga rikastatud uureaformaldehüüdvaiku. Sellise meetodi eelisteks on kokkupressimise tsüklite arvu vähendamine ning siledam ja esteetilisem pind.
Plaadikihtide tarbeks purustatakse puit ribastatud massiks, mille järel kiud tootmisliinil ühesuunaliseks raputakse ning hakkab moodustuma veel kokku pressimata plaadimass. Puitlaastude pindmised kihid paigutuvad plaadil jõu telgedega samasuunaliselt, samas sisemised kihid on ristsirgelised. Üksteise peale laotud kihtide arv sõltub valdavalt plaadi plaanitavast paksusest ning tootmisaparaatide võimalustest. Puitlaastkihtide mass liigub kuumpressi alla, kus laastud surutakse kokku ja seotakse omavahel kuumaktiveerimise ja laastudele kantud vaigu kõvendamise teel. Seejärel lõigatakse plaadimassist välja lõpliku suurusega plaadid. Valdav osa OSB-plaate toodetakse USA ja Kanada suurtehastes, millest suurimates toodetakse üle 93 000 ruutmeetri OSB-d päevas.
Sarnased tooted muuda
OSB liigid muuda
Euroopa standardite kohaselt on kasutuse järgi nelja tüüpi OSB-d:
- OSB1 – plaadid üldiseks kasutuseks ja siseruumises kuivades oludes kasutamiseks;
- OSB2 – koormustkandvad plaadid kuivadesse oludesse;
- OSB3 – koormustkandvad plaadid märgadesse või niisketesse oludesse;
- OSB4 – koormustkandvad kõrgete nõudmistega plaadid märgadesse või niisketesse oludesse.[2]
Omadused muuda
Tootmisprotsessi käigus teostatud töötlus mõjutab olulisel määral plaadi paksust, suurust, tugevust ja jäikust. Kuna plaadi sees ei ole tühimikke, on OSB niiskuskindel. Siiski ei sobi lisakatteta OSB-plaati kasutada välistingimustes – veekindluse saavutamiseks tuleks plaat katta hüdroisolatsioonikihiga. OSB sarnaneb tehniliste omaduste poolest vineeriga, kuid on tihedam, vähem painduv ja odavam.[3] Koormustestid on näidanud, et OSB talub koormust paremini kui muud puitkiudplaadid[1].
Tänu puitlaastude ühesuunalisele kokkupressimisele säilib plaadil sarnaselt saematerjaliga pärikiuline koormustaluvus.
Kõiki puitkiudplaate töödeldakse samade tööriistade ja paigaldusvõtetega nagu täispuitu.[2]
Omaduste kokkuvõte:
- lihtne paigaldada
- suure pinnatihedusega
- püsivate parameetritega
- annab seina- ja katusekonstruktsioonidele tugevuse
- võimalik jääkideta kasutus
- esteetiline
- kerge lõigata ja töödelda
- hea vastupidavus ilmastikule
- hea heliisolatsioonivõimega
- saadaval nii sirgete kui ka soonega servadega
Standardmõõdud: paksus 6, 8, 10, 12, 15, 18, 22 ja 25 mm, laius 1250 ja 675 mm, pikkus 2500 mm.
Tehnilised andmed muuda
| Omadus | Ühik | |||
|---|---|---|---|---|
| Mõõdud (pikkus ja laius) | mm | 2500 × 1250
2500 × 675 |
||
| Paksus | mm | 8–10 | 12–15 | 18–22 |
| Paksuspaisumine 24 h | % | ≤ 9 | ≤ 9 | ≤ 9 |
| Serva kuju | sirged servad,
punnsoonega (2- ja 4-külgsena) |
sirged servad,
punnsoonega (2- ja 4-külgsena) |
sirged servad,
punnsoonega (2- ja 4-külgsena) | |
| Tihedus | kg/m³ | 640±20 kg | 640±20 kg | 600±20 kg |
| Niiskussisaldus | % | 9±4 | 9±4 | 9±4 |
| Soojusjuhtivuse koefitsient | W/Mk | λ=0,13 | λ=0,13 | λ=0,13 |
| Auru läbilaskvuse koefitsient | μ=220 | μ=220 | μ=440 | |
| Paindetugevus
pikuti laiuti |
N/mm² | 22
11 |
20
10 |
18
9 |
| Tõmbetugevus | N/mm² | 0,34 | 0,32 | 0,30–0,28 |
| Elastsusmoodul
pikuti laiuti |
N/mm² | 3500
1400 |
3500
1400 |
3500
1400 |
| Heliisolatsioon | dB | 30 | 30 | 30 |
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Elmar-Jaan Just. "Puu ehitusmaterjalina- koolitusmaterjal" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2016.
- ↑ 2,0 2,1 "ORIENTED STRAND BOARD (OSB)". European Panel Federation. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2017.
- ↑ Paul Fisette (2005). "CHOOSING BETWEEN ORIENTED STRANDBOARD AND PLYWOOD". Vaadatud 23.02.2017.