Nuumrakk
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Pärast sidekoesse migreerumist diferentseeruvad nad nuumrakkudeks ja alustavad neile iseloomulike graanulite (basofiilsete graanulite) tootmist.[1]
Nuumrakud eraldavad bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel, kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. Tähtsamad molekulid on hepariin, histamiin, seriini proteaasid, tsütokiinid ja fosfolipiidid.[2][2][3]
Nuumrakke esineb hulgaliselt sidekoes ja epiteeli alumistes kihtides, naha ja mesenteeriumi väikeste veresoonte ümber ning koes, mis ümbritseb seedetrakti, soolte limaskestas, hingamisteedes[1] ja kopsudes.[4]
Nuumrakkude aktivatsiooni ja degranulatsiooni mõjutavad ained muuda
Mitmed retseptiravimite toimeained, nagu kodeiin jpt aktiveerivad inimese nuumrakkude tsütokiinide ja kemokiinide sünteesi. Kodeiini indutseeritud inimese nuumrakkude degranulatsiooni toimel aktiveeritakse ühe läbiviidud katse kohaselt sellised kemo- ja tsütokiinid nagu IL-8, GM-CSF, TNF, MCP-1 ja RANTES. Need tsüto- ja kemokiinid lükkavad käima ja aktiveerivad põletikurakke nagu T-rakud, dendriitrakud ja neutrofiilid, kes kõik võivad aidata kaasa kodeiini ülitundlikkuse tekkele.[5]
Nuumrakke seostatakse allergia ja anafülaksiaga.
Kodeiin aktiveerib inimese nuumrakke ka IgE tüüpi antikehade puudel, arvatakse, et aktivatsioon toimub läbi inimese nuumrakkude poolt ekspresseeritavate opioidretseptorite (müü- ja delta- kuid kappaopioidretseptoreid arvatavasti mitte).
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Michael H. Ross, Wojciech Pawlina. "Histology. A Text and Atlas. With correlated cell and molecular biology. Fifth edition", Lippincott Williams & Wilkins, 2005.
- ↑ 2,0 2,1 Anthony L. Mescher. "Junqueira`s basic histolgy: text and atlas. 13th edition.", New York: McGraw-Hill Medical, 2013.
- ↑ Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, 1994.
- ↑ Sirje Velbri, Tallinna Lastehaigla, Trüptaasi füsioloogiline ja kliiniline tähendus, Eesti Arst 2006; 85 (4): 328–332, veebiversioon (vaadatud 17.03.2015)
- ↑ C. H. Sheen, R. P. Schleimer ja M. Kulka, Codeine induces human mast cell chemokine and cytokine production: involvement of G-protein activation, Allergy. mai 2007; 62(5): 532–538, doi: 10.1111/j.1398-9995.2007.01345.x, veebiversioon (vaadatud 13.06.2016) (inglise keeles)
Kirjandus muuda
- Sissekanne Terminologia Histologicas, lk 19, H2.00.03.0.01010: Mastocytys. Nuumrakk
- Theoharis C. Theoharidesa, Konstantinos-Dionysios Alysandratosa, Asimenia Angelidoua, Danae-Anastasia Delivanisa, Nikolaos Sismanopoulosa, Bodi Zhanga, Shahrzad Asadia, Magdalini Vasiadia, Zuyi Wenga, Alexandra Miniatia, Dimitrios Kalogeromitros, Mast cells and inflammation, Biochimica et Biophysica Acta (BBA) - Molecular Basis of Disease, 1822. väljaanne, nr 1, jaanuar 2012, lk 21–33
Selles artiklis on kasutatud eestikeelset artiklit et:Sidekude seisuga 17.03.2015.