Norra kiviaeg kestis umbes 10 000 eKr kuni 1800 eKr.

Periodiseering muuda

Norra mesoliitikumi jaotavad arheoloogid järgmisteks perioodideks:

Neoliitikum jaotatakse kolmeks perioodiks:

Algasukate päritolu muuda

"Põhjamere maa" ehk Doggerland Taani ja Inglismaa vahel suruti merest välja, sest tohutud jäämassid vajutasid alla kaugemal põhjas asetsevad maismaamassid. Sedamööda, kuidas jää surve järele andis, merepind tõusis, sest jää sulas, ja Põhja-Skandinaavia kerkis, ning Põhjamere maa kadus tasapisi jälle vee alla.

Doggerlandi elanikud pidid leidma uue maa. Mõned suundusid jälle lõuna poole, mõned aga Norra alale, mis tollal oli praegusest tunduvalt väiksem.

Teised teooriad räägivad sisserändest idast Rootsi kaudu või ka läänepoolsetelt saartelt otse Vestlandetisse. Võib-olla tuldi mitmelt poolt korraga. Kustpoolt ka ei tuldud, igatahes hajus rahvas kiiresti piki rannikut.

Põhja-Norra Komsa kultuuri puhul pole kindel, kas selle kandjate esivanemad rändasid sisse lõunast või idast. Uuemad uurimused näitavad, et ka Venemaa põhjaalad olid tollal jäävabad.

Kliima muuda

Pärast Weichseli jäätumist oli kliima Norras esialgu endiselt jahe, kuid küllalt soe, et jää sulaks ning selle alt vabaneks jääd.

9000–8000 aastat tagasi leidsid aset suured kliimamuutused. Temperatuur tõusis tunduvalt, ning mesoliitikumi perioodil oli suve keskmine temperatuur koguni 17–18 °C (praegu 15 °C). Neoliitikumi perioodil temperatuurid pisut langesid, ent kliima oli endiselt soodsam kui praegu.

Esimesed taimed muuda

Kui jää taganes, kasvasid Norras kõigepealt vetikad, seejärel tulid samblad ja samblikud. Sedamööda, kuidas temperatuur tõusis, tulid ka rohttaimed, ja need lõid pinnase kanarbikuliste ja puude juurdumiseks ja kasvamiseks.

Esimestena rändasid sisse kased. Järgnesid veel mitu puuliiki, näiteks haavad, pihlakad, pajud, männid ja sarapuud. Kliima soojenedes pidi kask taganema teiste puude ees. Lisandusid tamm, pärn, saar ja jalakas ning moodustusid suured tammikud või tihedad segametsad.

Esimesed loomad muuda

 
Polaarrebane suvekasukas

Esimeste loomadena saabusid muidugi linnud. Järgnesid väiksemad kiskjad, kellest suurim oli polaarrebane. Jää taganedes ilmus tasapisi nii palju taimi, et põhjapõder sai ära elada. Nüüd tulid suuremad kiskjad ja inimesed.

Inimesed muuda

Kiviaja inimesed nägid välja umbes samasugused kui meieaegsed. Norra esmaasukad olid pisut suuremad, kuid tasapisi asi muutus, ning neoliitikumi inimestel ei olnud võrreldes tänapäeva inimestega olulist erinevust, kui mitte arvestada, et nende keskmine kasv oli väiksem.

Keskmine eluiga kasvas umbes 31 aastalt mesoliitikumis üle 38 aastani neoliitikumis. Surdi tavaliselt enne vanadust nakkus- ja muudesse haigustesse. Kellel oli õnne, see elas üle 50 aasta. 15–16-aastasi peeti juba täiskasvanuteks ja 30-aastasi vanadeks. Norra vanim leitud luustik Søgne naine omistatakse 35–40-aastasele umbes 155 cm pikkusele naisele, kes suri umbes 8600 aastat tagasi. Ta leiti 1994 Kristiansandi lähedalt.

Nende näiliselt lihtsat eluviisi ja olulise tehnilise progressi puudumist mitme tuhande aasta jooksul võib seletada rikkaliku toiduga ning tänapäevasest tunduvalt mahedama kliimaga. Et rahuldada pere vajadusi, pidi kiviaegne mees töötama ainult 2–3 tundi päevas. Kiviaegne naine töötas küll pere heaks hommikust õhtuni, hankides toidulisa koriluse ja kalapüügiga. Nad pidid ka valmistama kõik relvad ning töö- ja majapidamisriistad, ja lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel toime tulema.

Oletatavasti pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele. Norras ei ole koopamaale, kuid eriti Nordlandi maakonnas on koopaid, mida kiviajal kasutati. Eriti tuntud on Kirkhelleren Træna vallas, kust inimesed otsisid varju 6000 aastat tagasi ning kus on katedraalitaoline akustika. Seal toimuvad igal suvel Træna festivali kontserdid.

Viited muuda