Nikotiin
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
| Nikotiin | |
|---|---|
 
| |
| Nomenklatuurnimetus | (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin |
| Keemiline valem | C10H14N2 |
| Molekulmass | 162,23 g/mol |
| Tihedus | 1,01 g/ml |
| Sulamispunkt | –79 °C |
| Keemispunkt | 247 °C (laguneb) |
| Isesüttimistemperatuur | 240 °C |
| Viskoossus | 2,7 mPa·s, kui 25 °C 1,6 mPa·s, kui 50 °C |
| Pindpinevus | 37,5 dynes/cm, kui 25,5 °C 37,0 dynes/cm, kui 36,0 °C |
| Andmed antud standardolukorras (25°C, 100 kPa) | |
Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3–5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse.
Nikotiini ülesanded taimes pole seni veel päris selged; arvatakse, et ta toimib signaalmolekulina, teatava antagonistina, loomade poolt ärasöömise kaitseks.
Nikotiin on potentne närvimürk, mistõttu on sünteetilist nikotiini lisatud mitmele putukamürgile.
Valem: C10H14N2
Nomenklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin.
Toime bioloogilistes organismides muuda
Inimestel muuda
Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest arvatakse, et nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes.
Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ning mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ja opiaatide teket.
Nikotiini toimel suurenevad tunnetuslikud võimed ja kõrgeneb tähelepanu.[1]
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
Nikotiin alandab nahatemperatuuri ja aeglustab vereringet jäsemetes.[viide?] Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.[2]
Nikotiinimürgistus muuda
Nikotiinimürgistus, mis võib saabuda puhta nikotiini tarbimise korral, võib inimesel teadvusekaotust ja isegi surma põhjustada, täiskasvanule surmavaks nikotiiniannuseks on 0,5–1 mg/kg kohta (erinevate allikate alusel 40–80 mg) ja lastel 10 mg.
Surma võib, olenevalt tarbijast, põhjustada 30 g tubaka suukaudne manustamine, 2–4 tilga puhta nikotiini ja 15–20 g tubaka vesitõmmise joomine.[3]
Nikotiiniteraapia muuda
Läbi viidud inimkatse (in vivo) käigus avaldas transdermaalne nikotiiniplaaster IL-10 sünteesile non-adherent mononuclear cells (NAC) poolt pärssivat toimet, kuid haavandilise koliidiga patsientidel võib leevendada haigusega seotud sümptomite avaldumist.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 606, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Terviseinfo, "Tubakasuits ja selle toime", veebiversioon vaadatud 20.02.2013.
- ↑ Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 606, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte, Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017-20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nikotiin |
- Oonagh Dowling, Burton Rochelson, Kathleen Way, Yousef Al-Abed, ja Christine N Metz, Mol Med., november-detsember 2007; 13(11-12): 576–583., doi: 10.2119/2007-00067.Dowling, PMCID: PMC1978252, veebiversioon (18.09.2014)(inglise keeles)
- Terviseinfo,"Tubakasuits ja selle toime"