Nikolai (Leisman)

 See artikkel räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelise märtrisurma surnud ja kanoniseeritud preestri kohta vaata artiklit Nikolai Leisman (1902–1943)

Nikolai (kodanikunimega Nikolai Leisman; 5. oktoober (23. september vkj) 1862 Neanurme27. aprill 1947 Penuja) oli eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem, Petseri vaimuliku seminari juhataja ja Petseri ülempiiskop.

Ülempiiskop Nikolai Leisman Petseris (1938)

Päritolu ja haridus muuda

Nikolai Leisman sündis Neanurme külas Lustivere õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester Aleksei Troitski poolt 7. oktoobril (vkj) Põltsamaa Pühavaimu kirikus Kuningamäel. Alghariduse omandas ta Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas ta 18731883 Riia vaimulikus koolis ja seminaris, lõpetades esimese järguga, ning Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1887 usuteaduste magistri kraadiga [1]. 13. septembril 1887 pühitseti ta Tallinna Issanda Muutmise kirikus diakoniks ja 14. septembril preestriks. 17. novembril 1934 valiti ta EÜS Põhjala auvilislaseks[2].

Teenistuskäik muuda

Leisman oli üks Riia Eesti Seltsi Imanta asutajaid ja liige 1881–1883 ning Peterburi Sõprade Salgakese (hilisem EÜS Põhjala) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Ta oli 1894–1896 Haapsalu linnavolinik. Ta avaldas vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades Virulane, Sakala, Usk ja Elu[küsitav], Uus Elu jt.[3]

Surm ja matus muuda

Nikolai Leisman suri 27. aprillil 1947 Penujal ning maeti Penuja kiriku lõunapoolse haarde seina äärde. 1979. aastal rüüstati tema haud ja tema põrm maeti ümber Penuja kalmistule.

Isiklikku muuda

Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester Aleksander Poletajevi tütre Lidiaga. Tema vend Juhan Leisman oli õigeusu kösterkooliõpetaja ning teine vend Aleksei Leisman õigeusu preester. 2012. aastal uusmärtriks kuulutatud Nikolai Leisman oli tema vennapoeg.

Teoseid muuda

  • "История православия въ Прибалтийскомъ краѣ" (1893)
  • "Imelik raamat" (1905)
  • "Jeesuse imelik isik" (1906)
  • "Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal" (1907)
  • "Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия" (1908)
  • "Kristlik trööst" (jutluste kogu, 1911)
  • "Vaimulikud kõned" (1911)

Viited muuda

  1. Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998
  2. "Põhjala" pidupäevad. Esmaspäev, 18. november 1934, nr. 47, lk. 1
  3. Eesti avalikud tegelased. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, lk 151–152

Välislingid muuda