Nemunase loogete regionaalpark
Nemunase loogete regionaalpark (leedu keeles Nemuno kilpų regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Alytuse ja Prienai rajoonis ning Birštonase omavalitsuses.
Nemunase loogete regionaalpark asub Nemunase jõe orus Nemunase suurte loogete ümbruses. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta loogete piirkonda ja selle ümbruse metsi, Punia männikut, sealseid maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit.
Regionaalpargile alluvad mitmed kaitsealad ja selle alal on ka üks loodusreservaat. Punia männiku reservaadis elavad kunel ja must toonekurg. Regionaalpargile alluvad Prienai männiku maastikukaitseala, Punia maastikukaitseala, Verknė maastikukaitseala, Kalviai maastikukaitseala, Naravai küla maastikukaitseala, Siponysi küla maastikukaitseala, Nemajūnai maastikukaitseala, Punia männiku botaanilis-zooloogiline kaitseala, Drubengiai botaaniline kaitseala (Leedu suurim karulaugu kasvukoht), Degsnė botaaniline kaitseala (kaitstakse looduslikku lehisemetsa), Nemunase suure looke hüdrograafiline kaitseala, Ošvenčia hüdrograafiline kaitseala, Vizdija hüdrograafiline kaitseala, Škėvonysi geomorfoloogiline kaitseala, Daukantase geomorfoloogiline kaitseala, Pelekonysi arheoloogiline kaitseala ja Birštonase linnakaitseala.[1]
.jpg)
Esimene katse piirkonnas midagi kaitse alla võtta tehti aastal 1938, kuid toona leiti, et Punia männik ei vääri rahvuspargi staatust. Aastal 1954 rajati sinna siiski jahinduslik kaitseala, mis kuus aastat hiljem muudeti botaanilis-zooloogiliseks kaitsealaks. Samal ajal loodi ka Degsnė botaaniline kaitseala ja Punia ajalooline kaitseala. Regionaalpargi loomise idee pärineb aastast 1970, teoks tehti see aastal 1982.[2]
Regionaalparki jäävad Škėvonysi, Siponysi ja Balbieriškise paljandid, konklomeraadipaljand Ožkų pečius, Panemuninkai järsak ja Birštonase mineraalveeallikad. Punia männikus kasvab mitu looduakaitsealust tamme, lisaks kasvab seal Leedu kõrgeim mänd. Degsnė metsas kasvab aga Leedu kõrgeim lehis.[3]
Pargist on leitud 975 liiki taimi (kaitse all 68), 504 liiki seeni (kaitse all 29), 301 liiki selgroogseid (kaitse all 72) ja 1388 liiki selgrootuid (kaitse all 23 liiki).[4]
Regionaalparki jääb 25 linnamäge, neist neli asub Pelekonysi küla juures ja nende kaitseks on moodustatud arheoloogiline kaitseala. Muinaskalmeid on sellest piirkonnast teada viis. Muinasasulaid on teada kümme, neist kaheksa on seotud linnamägedega. Suurim muinasasula asub Pelekonysi külas, selle pindala on 10,2 hektarit. Kirikuid on regionaalpargis neli, lisaks asub seal kolm kabelit. Kaitstavad kultuuriväärtused on veel Tulpė sanatooriumi hooned, Birštonase kuursaal ja sealsed muuseumid. Regionaalpargis on arvukalt skulptuure ja skulptuurikomplekse. Selle alale jääb 16 kalmistut. Tehnilistest mälestistest on seal kaitse all Nemajūnai vesiveski ja hüdromeetriajaam, Jundeliškėse hüdroelektrijaam, Greimase sild, Prienai paberitööstus, XVII sajandil rajatud Balbieriškise ja Šaltinėnai vahelise tee tamm. Mõisatest jäävad sinna Prienai, Siponysi, Jundeliškėse ja Birštonase mõisa hoonekompleksid.[5]
Nemunase loogete regionaalpargi halduskeskus asub Birštonases aadressil Tylioji g. 1.[6] Tähtsamad asulad regionaalpargi territooriumil on Prienai (osaliselt), Punia ja Balbieriškis (osaliselt).
Kaunase veehoidla regionaalpargi pindala on 25 080 hektarit, sellest 69% võtavad enda alla metsad.
Viited muuda
- ↑ https://nemunokilpos.lt/p/nemuno-kilpu-regioninio-parko-rezervatai-ir-draustiniai
- ↑ https://nemunokilpos.lt/p/parko-ikurimo-istorija
- ↑ https://nemunokilpos.lt/p/gamtos-paveldo-objektai
- ↑ https://nemunokilpos.lt/p/biologine_ivairove
- ↑ https://nemunokilpos.lt/p/kulturos-paveldas
- ↑ https://nemunokilpos.lt/k/kontaktai