Neliklemm ehk kaksport on elektrotehnikas lülitus, millel on väliste elektriahelatega neli ühenduskohta: kaks sisend- ja kaks väljundklemmi (vastavalt üks sisendport ja üks väljundport).

Neliklemmi skeem
I1 – sisendvool, V1 – sisendpinge,
I2 – väljundvool, V2 – väljundpinge

Kuitahes keeruka skeemi ja ehitusega elektriseadme saab võrdlemisi täpselt teisendada lihtsaks väheste parameetritega aseskeemiks, millel on võrdlemisi vähe parameetreid või nendega määratud konstante. Seejuures saab seda kirjeldada sisend- ja väljundparameetrite vaheliste seostega. Neliklemmidena on otstarbekas vaadelda paljusid elektriseadmeid, sealhulgas filtrid, elektrimasinad, elektri- ja sideliinid.[1]

Neliklemmi väljundparameetrid on kirjeldatavad sisendsuuruste ja lülituse ülekandefunktsiooni abil. Neliklemmid võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed.

  • Lineaarse neliklemmi ülekandetegur on pingest ja voolust sõltumatu. Lineaarsed on niisugused neliklemmid, mis koosnevad ainult takistitest, kondensaatoritest ja induktiivpoolidest.
  • Neliklemm on mittelineaarne, kui selles on vähemalt üks mittelineaarne element, nagu diood või transistor. Nende ja seega ka neliklemmi ülekandetegur sõltub siis neliklemmi sisendsuurustest.

Ainult lineaarsed neliklemmid saavad olla klassikalise neliklemmiteooria ja nüüdisaegse hulkporditeooria objektid, sest vaid sel juhul kehtib porditingimus ning kaksporti saab kirjeldada pordivõrrandite ja maatriksesituse abil. Kuigi neliklemmi ja kaksporti vaadeldakse sageli sünonüümidena, on seega täpsemas käsitluses kaksport tegelikult neliklemmi erijuht. Neliklemm võib üldjuhul olla ka mittelineaarne.

Neliklemmi võttis elektriahelate (eeskätt telefoniliinide) matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutusele 1888. a Prantsuse elektrotehnik A. Vaschy.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 ENE 6. köide, 1992