Neerupüramiid
Neerupüramiidideks (ladina pyramis renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid.[1]
Neerukoorest neerupüramiidide vahele kiiluvat osa nimetatakse neerusammasteks.
Neerupüramiidi tippu, mis ulatub neeruurkesse, nimetatakse neerunäsaks.
Neerupüramiidide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Süstemaatiline anatoomia muuda
Kehtivas loomaanatoomia standardis "Nomina Anatomica Veterinaria" liigitatakse neerupüramiidid urogenitaalsüsteemi.[2]
Kehtivas inimese anatoomia standardis "Terminologia Anatomica" kuuluvad neerupüramiidid kuseelundite süsteemi.
Varem liigitati neerupüramiidid kuse-suguelundkonna kuseelundite hulka (Roosalu, 2010:128).
Imetajate neer muuda
Inimestel muuda
Inimese neerul on hulgaliselt neerupüramiide, mille ülesandeks on uriini transportimine neerukoorest neerutorukeste kaudu neerukarikatesse.
Iga neerupüramiidi sees on tõenäoliselt ligi 10 000 nefronit.
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 504:2004.
- ↑ Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. Urogenitaalsüsteem, lk 59, 5. väljaanne, 2012
Kirjanduslikud allikad muuda
- Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A08.1.01.029: Pyramides renales. Neerupüramiidid