Nazca laam on laam Vaikse ookeani idaosas.

██ Nazca laam on värvitud helesinise värvusega

Ta on nime saanud Peruu piirkonna Nazca järgi.

Nazca laam piirneb idas Lõuna-Ameerika laamaga, lõunas Antarktika laamaga, läänes Vaikse ookeani laamaga ja põhjas Cocose laamaga.

Selles piirkonnas on ookeaniline maakoor. Laam on peaaegu täies ulatuses kaetud Vaikse ookeaniga ja sellel on kõigest üksikud saared: Juan Fernándeze saared.

Nazca laama idapiiril on subduktsioonivöönd, kus Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. Seal on tekkinud Peruu-Tšiili süvik. Sellega on seotud ka kurdmäestiku (Andide) teke Lõuna-Ameerika lääneosas.

Laama lõuna- ja läänepiiril on seevastu uue maakoore moodustumise vöönd.

Nazca laam liigub kiirusega 3,7 cm aastas ida suunas (88°). Ta on üks kõige suurema absoluutse kiirusega laamasid. Nazca laama sukeldumisega Lõuna-Ameerika laama alla kaasnevad suured maavärinad ja Andides jätkuvad mäestikutekkelised protsessid tänapäevani.

Nazca laam on geoloogilises mõttes suhteliselt noor laam. Ta on jäänuk Faralloni laamast, mis on tänapäevaks kadunud, sukeldudes põhiosas Põhja- ja Lõuna-Ameerika laama alla. Magnetiliste anomaaliate uurimine on näidanud, et Nazca laam tekkis 22,9 miljonit aastat tagasi hilisoligotseenis, kui Faralloni laam lagunes. Tänapäeval on suuruselt teine Faralloni laama jäänus Cocose laam.

Nazca laam on noor ka selles mõttes, et temas olev maakoor ise on noor. See on seotud tema mitte väga suurte mõõtmete ja liikumise suure kiirusega: laama ühes servas tekkinud maakoor liigub üle laama ja kaob teises otsas, ilma et jõuaks väga vanaks saada.