See artikkel on natsareenidest religioonis; kunstirühmituse kohta vaata artiklit Natsareenlased.

Natsareenid olid algkristlased kes hakkasid Jeesust messiaks pidama. Natsareenid moodustasid esimesel sajandil erakonna juutluse sees. Natsareenid on ajalooliselt täpsem nimetus kui messialased.

Jeesust nimetatakse kreekakeelsetes käsikirjades korduvalt Natsoraiks (paar korda ka Naatsaretlaseks (mida Mark Lidzbarski pidas hilisemaks paranduseks). Ap 24:5 nimetatakse Paulust natsareenide erakonna juhiks. Probleem on keerulisem, sest Jeesust nimetatakse korduvalt ka Natsareeniks. Nende kahe nime tähendus pole selge, aga suhteline üksmeel on usuteadlastel selles, et Jeesuse nimi Uue Testamendi vanimates kreekakeelsetes käsikirjades ei ole Jeesus Naatsaretist.

Jaakobi juhitud Jeruusalemma algkogudust hakati kutsuma natsareenideks. Pärast aastaid kestnud erimeelsusi kujundas Paulus kristlikud kogudused variseride eeskujul. Need, kes Pauluse hajala hellenistlikke juute tunnustasid, moodustasid natsareenide erakonna; aga neid, kes olid hellenistlike juutide vastu, hakati hiljem ebioniteks nimetama. Kui 1. sajandi keskel pKr oli sõna "natsareenid" algkoguduste liikmete üldnimetus, siis ilmselt pärast 70. aastat pKr sai natsareenidest juudakristlik erakond.

Nimetus "naatsaretlane" ei viita tundmatule külale (puudub Vanas Testamendis ja 1. sajandi allikates), vaid Jeesuse päritolule Taaveti soost. Külas, mida hiljem hakati nimetama "Naatsaretiks" (Natsara 'võsaküla'), elasid Taaveti järeltulijad. Jeesuse sugulastega arvestasid isegi Rooma keisrid Vespasianus ja Domitianus (Hegesippos). Domitianus kutsus Jeesuse vennaks nimetatud Juuda (Mk 6:3) lapselapse Rooma, et näha Taaveti järglast. Natsareenideks nimetati ka algkristlasi (Ap 24:5), kelle esimesed juhid, Jeruusalemma kaks esimest piiskoppi, olid Jeesuse sugulased (Jaakob ja Siimeon, Kloopase poeg). Epiphanios ja Hegesippos nimetavad natsoraideks (kr nazaraioi) juudakristlaste rühmitust Iisraelis. Kohalikke olusid mitte tundvad Eirenaios, Origenes ja Eusebios nimetasid kõiki juudakristlasi ebioniteks. "Naatsaretiks" nimetatud külas elasid Jeesuse sugulased kuni iraanlaste sissetungini 614. aastal. Praegu kasutavad juudid kristlaste kohta nimetust notsrim ja araablased nassara.[1]

Viited muuda

  1. Arne Hiob. Püha maa, juudid ja Jeesus. 2012, 150-151.