Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.

Nasackini suguvõsa aadlivapp

Ajalugu muuda

Esimene teadaolev suguvõsa liige oli bojaar Fjodor Nasackin (elas 16. sajandil). Tema poeg Afanassi Fjodorovitš Nasackin oli 1569 Vene asehaldur Irboskas, kuid langes 1580 Toropetsis Rootsi kätte vangi. Asus Rootsi kuninga teenistusse ning talle läänistati kuninga poole esimesed maad 1586. Fjodor Nasackini teine poeg bojaar Leonti Fjodorovitš Nasackin (suri 1590 Haapsalus) siirdus Liivi sõja ajal samuti Rootsi teenistusse ja Poola ja Rootsi kuningas Sigismund läänistas talle 1590. aastal Keskvere külast (Läänemaa) maid.

Leonti poegadest Afanassist (suri 1613) ja Pjotrist (maeti 1636) põlvnes kaks suguvõsa liini. Afanassi haru kustus juba 1656. aastal. Pjotr Leontjevitš Nasackinil aga, kes aastal 1611 Narva kindluses Rootsi teenistusse võetud ja hiljem Martna kihelkonnas, Keskvere ja Patsu ja Soomes Vanhamoisio (Gammelgård) mõisnikuks olnud, oli arvukalt järeltulijaid. Nendest poeg, Rootsi rittmeister Peteri (surn. 1679), Nikkilä, Vanhamoisio ja Mäntsälä mõisniku, suguvõsa immatrikuleeriti 1668. aastal Rootsi Rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 740.[1] Mitu liini siirdus Soome. 24. jaanuaril 1818 võeti nad Soome rüütelkonna matriklisse aadlisuguvõsana nr 61.

Eestimaa Rüütelkonda kuulunud suguvõsa jagunes Vana-Varbla ja Uue-Varbla liiniks, mis eksisteerisid veel 20. sajandi algulgi. See haru immatrikuleeriti 1857. aastal ka Liivimaa rüütelkonda.

Nasackini suguvõsa mõisavaldused muuda

Suguvõsa liikmeid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...(1754) lk. 575".

Välislingid muuda