Narva Aleksandri Suurkirik

Narva Aleksandri Suurkirik
Üldandmed
Asukoht	Narva
Ehituse algus	1881
Ehituse lõpp	1884
Sissepühitsemine	9. juuni/28. mai (vkj) 1884
Aadress	Kiriku tänav 9, Narva
Omanik	EELK
Koordinaadid	59° 22′ 14″ N, 28° 12′ 7″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Otto Pius Hippius

Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja mõnikord praegugi kasutatav nimi: Joaoru Aleksandri kirik või Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, mida kasutas EELK Narva Aleksandri kogudus.

Kui president Lennart Meri andis 19. septembril 2000 kirikule suurkiriku nimetuse, hakati Narva Aleksandri kirikuks nimetama koguduse jumalateenistusteks kasutatavat hoonet Kreenholmi tänav 22, mis võeti 1962. aastal kasutusele ajutise kirikuna.

Ajalugu muuda

Ettevalmistused muuda

Novembris 1879 otsustati Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva ümbruse eestlastele uuesti hakata ehitama oma kirikut. Joala mõisa omanik Georg von Kramer kinkis krundi Joaorus. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal Peterburi kubermangu osa, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile. Uus Joaoru Aleksandri kirik oli algselt Vaivara koguduse abikirik.

Arhitekt oli akadeemik, professor Otto Pius Hippius Peterburist, kes oli projekteerinud ka Tallinna Kaarli kiriku. 21. juunil 1881 pandi kirikule nurgakivi. Omavaheliste lahkhelide tõttu võttis ehituskulud (184 000 rubla) enda kanda Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Et Kreenholmis töötas tol ajal 5000 luterlasest töölist, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutada. Kirikus olevat olnud 2500 (teistel andmetel 1600) istekohta ja ülejäänutele seisukohad.

Ehitamine muuda

Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast. Sisetööd toimusid meister Jemeljan Volkovi juhendamisel.

Nimetamine ja pühitsemine muuda

1. märtsil 1881 hukkus terroristi pommist Venemaa keiser Aleksander II. Seetõttu anti 20. oktoobril 1883 Narva rae ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega nii kirikule kui ka kogudusele Aleksander II nimi, Aleksandri Evangeeliumi-Luteriusu Kirik Joaorus (vene keeles Александровская лютеранск. церковъ въ Iоахимстале, saksa keeles Evangelisch-Lutherische Alexanderkirche zu Joachimstal^[1]). Kirik pühitseti 9. juunil (vkj 28. mail) 1884.

Arhitektuur muuda

Kirik on historitsistlikus stiilis, milles on ühendatud uusromaani ja uusklassitsistlikke elemente.

Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m.

Kirikukell ja kellatorn muuda

Kellatorni kõrgus on 60,75 m.

Kirikukell valati 1900. aastal Gattšinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp.

Orel muuda

Orel (Walkeri orel) valmistati Walkeri tehases Saksamaal ja valmis 1886. aastal. Orelil oli 30 registrit. Hävis 1944. aastal.

Kroonlühtrid muuda

Neli suurt ja seitse väiksemat kroonlühtrit olid K. Winkleri tööd.

Altarimaalid muuda

Kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist, oli Eduard von Gebhardti maalitud ning selle kinkis kogudusele Kreenholmi tehaste direktor J. Prowe.

Skulptuurid muuda

Kirikus oli ka kaks Berliinis valmistatud kipskoopiat Bertel Thorvaldseni skulptuuridest "Peetrus" ja "Paulus".

Vabadussõda ja esimene Nõukogude okupatsioon muuda

18. jaanuaril 1919 vabastas Martin Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salk ja Eesti väed Narva Eesti Töörahva Kommuuni võimu alt. Põgenenud Töörahva Kommuuni lipud jäid maha Aleksandri kirikusse.

Rindejoon jäi aga Narva jõe joonele ning punaste suurtükivägi kasutas seda ära. 8. ja 29. märtsi ning 25. aprilli pommitamisega muudeti Joaoru suuresti varemeteks. Ühe vähesena jäi purustusteta Aleksandri kirik.

Kirik Teises maailmasõjas ja pärast sõda muuda

Narva pommitamise ajal Nõukogude lennuväe poolt 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist üks mürsk sisse ja purustas tornikiivri. Sama aasta 24. juulil lasti Narva vallutamise käigus õhku ka säilinud torn.

Narva Joaoru Aleksandri kogudus (ainus pärast sõda Narvas säilinud luterlik kogudus) hakkas kirikut taastama. Kogudus tegutses kirikus kuni 2. septembrini 1962, mil kirik võeti koguduselt ära ja anti asemele kunagise Zinovjevi malmivabriku töökoda. Endisesse kirikusse paigutati kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid Nõukogude ajal tegudeni ei jõutud.

Kiriku taastamine muuda

Kiriku sisevaade 2007. aasta kevadel

Taastamisel olev Aleksandri Suurkirik 2007. aasta augustis

Aleksandri Suurkirik 2008. aasta märtsis

Ettevalmistused muuda

21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994. 19. septembril 2000 andis president Lennart Meri kirikule Suurkiriku nimetuse.

Detsembris 2003 ütles koguduse õpetaja Villu Jürjo BNS-ile, et tema hinnangul kulub kiriku renoveerimiseks 80–90 miljonit krooni. 2004. aasta riigieelarve nägi kiriku taastamiseks ette kaks miljonit krooni. 2004. aasta suvel lavastas Roman Baskin kirikus Federico Fellini filmi "Orkestriproov" stsenaariumi alusel näidendi "Orkestriproov". Esietendus oli 9. juulil.

Taastatud osade valmimine muuda

800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.

21. oktoobril 2004 avati kirikus kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraaži, mis on kaitseks paigutatud klaaspaketti. Vitraažakende lehisest raamid on valmistanud annetusena mööblivabrik Narova poolt (omanik Valeri Mjatšin). Vitraažidel on kujutatud neitsi Maarjat (seotud kirjas pealdist võib lugeda nii "MARIA" kui ka "NARVA"), Õnnistegijat, Ristija Johannest, nelja evangelisti ja peaingel Miikaeli. Ümmargused vitraažid on kujundatud ikoonilaadselt.

8. augustil 2007 tõsteti taastatavale kellatornile kooniline kiiver. 27. juunil 2008 avati taastatud kellatorn ja tornis kirikumuuseum, kirik ja tornimuuseum olid avatud aasta läbi. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis külastajatele. Torni kuus korrust on köetavad, teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium.

20. augustil 2008 avati välis- ja dekoratiivvalgus, mille valmistas Peterburi firma Tehnosvet. Kokku oli nimetatud tööde maksumus ligikaudu 36 miljonit krooni, millest 15 miljonit tuli Euroopa Liidu abina.

Kõik uksed ja aknad on valmistatud lehisest. Uue oreli valmistas Gerhard Grenzing Hispaaniast.

Narva Aleksandri Suurkiriku muuseum muuda

Pikemalt artiklis Narva Aleksandri Suurkiriku muuseum

Koguduse pankrotistumine ja kirikuhoone müümine muuda

Kiriku taastamine tekitas kogudusele suured võlad ja selle tõttu kuulutati aprillis 2015 välja koguduse pankrot. Kuna EELK ei leidnud võimalust võlgu katta, siis otsustasid võlausaldajad 2016. aastal panna kiriku võlgade katteks enampakkumisele.^[2] 9. juunil 2016 tegi Vabariigi Valitsus otsuse, mille kohaselt ostab riik koos Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (EELK) Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja.^[3]

Viited muuda

↑ 8.2.4.5. Narva-Alutaguse praostkond, Eesti Ajalooarhiiv
↑ "Narva Aleksandri kirik lähebki haamri alla" Postimees, 24. märts 2016
↑ Narva Aleksandri suurkirik läheb riigi omandisse^{[alaline kõdulink]} www.siseministeerium.ee

Välislingid muuda

EELK Narva Aleksandri koguduse koduleht
Narva Aleksandri Suurkirik kultuurimälestiste riiklikus registris
Teet Korsten. Piirilinna värske suunamärk, Põhjarannik, 21. juuni 2008
Narva Aleksandri kirik Eesti postmargil (2009)
"Rahanappuse tõttu peab Narva Aleksandri kirik leppima avariiremondiga" ERR, 28. detsember 2022

[1] 8.2.4.5. Narva-Alutaguse praostkond, Eesti Ajalooarhiiv

[s7NpM-2] "Narva Aleksandri kirik lähebki haamri alla" Postimees, 24. märts 2016

[yNs3R-3] Narva Aleksandri suurkirik läheb riigi omandisse^{[alaline kõdulink]} www.siseministeerium.ee

[1]

[2]

[3]